Oi-oi. TOHUTU märg olen

♪ Hetkel mängib iTunesis: Rihanna – Cold Case Love

26. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Vihma sajab nii tohutu palju, et oi-oi, kui kole. Sellel nädalal on meeletu kuumus asendunud külmavärinaid tekitava jaheduse ja niiskusega. Tempertuuripügalad langesid 40+ kraadide juurest 27+ kanti. Tohutu kiiresti. Ja nüüd sajab silmipimestavalt, mis muidugist on ääretult hea, sest seda vähem peame me munataimi ja paprikat korjama ning saame varbaid sirgu lükata ja torso lõdvaks lasta. Kahjuks mitte kaelalihaseid, sest tundub, et Mildurast on kõik kanepikaubitsejad kadunud kui tina tuhka… Oh jah 😦

Muidugi ei ole head ilma halvata — minu grandioosne plaan minna peale aastavahetust Sydneys Uus-Meremaale võib minna vett vedama, nagu siin kõik plaanid — sest kui tööd vähe ja aega palju, tähendab see seda kohemaid, et raha vähe ja kulutamist palju. Täna ostin endale väga vahvad lühikesed püksid, mis maksid tervelt 60 dollarit. Aga ma pole nii ammu midagi ilusat ostnud, niiet võin küll. Ja laks, mille ma poodlemisest sain, oli kah küllaltki hea, aga nagu ikka selliste asjadega, lõpuks pole laksust märkigi. Aga eks see natukenegi meenutas mulle neid ilusaid aegu, kui narkootikumid olid vabalt kättesaadavad.

Tagasi Twilight: New Mooni vaatamast. Ma…

Tagasi Twilight: New Mooni vaatamast. Masendav.

Kas tõesti oli filmi eelarve nii pisike, et näitlejaid, kes ka näidelda oskaks, ei saanud palgata? Terve filmi kohta oskab mängida vaid paar näitlejat!

Lugu ise annab ju asja väga fantaasiarikkalt teha…

Kokkuvõttes — nõustun nende inimestega, kes saalist poole pealt lahkusid — äärmiselt halvasti näideldud, odavalt tehtud saast.

Tsiteerides piletimüüjat: “This Twilight crap”.

Hea orjapidaja, halb orjapidaja

♪ Hetkel mängib iTunesis: Jeremih – Birthday Sex

6. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia (Google Maps – Mildura)

Meie farm on rikas — lisaks sellele, et me teenime vaid 2 ämbriäie zukiinidega oma päevapalga, on sel ka 2 farmerit. Üks on mind sõimanud, teine ei ole.

See, kes mind sõimanud ei ole, on loomulikult hea farmer — tema on see, kes korjab koos meiega ja tänab meid igal õhtul, et teda aitame. Eelmisel aastal tassis õlut ja vahel ka pitsat. Tema vastu mul midagi ei ole. Tema on tore.

Aga vaat see teine! See on püstihull! Lisaks sellele, et ta mind sõimas (“Vaata, kui palju sa maha jätad! Sa pead taime kontrollima õigesti! Kui Sa seda tööd teha ei taha, siis ütle mulle ja ma leian Sinu asemele kellegi, kes tahab — mul on neid küll. Ma olen hetkel väga vihane! x3). Ja ma ei ole ainuke, kes sõimata on saanud! Ja saavad veel paljud. Miks? Sest ta ise eriti ei korja, niisama eputab vaid ja seetõttu ei tea ta täpselt, millise suurusega vilju korjata. Käseb meil ära korjata hirmpisikesed, niiet järgmisel päeval pole midagi korjata… Ise ta muidugi korjab enda arvates “kolm korda kiiremini”, kuigi jätab kolm korda rohkem ka maha…

Kuni eilseni arvasin, et iga inimene on oma moodi ilus ja tore ning tänasin taevast, et ta meil veel kiiremini ei ole palunud töötada. Aga eile! Kuna ta käseb meil ära korjata kõik pabulad, siis oleme me aeglased (temaga korjame päevas 8h, hea farmeriga 6h sama põldu). Eile siis see juhtus ja ta kisas, et me peame korjama kiiremini… Niiet orja tunne tuli peale… Nutt kurgus, selg valus, vihast roheline…

Kogu see kino tipnes sellega, et täna me jalutasime hea farmeriga põllu läbi, sest midagi eriti enam korjata ei olnud. Ja farmer siis lasi pangepoistel kogu aeg kontrollida, et keegi pisikesi ei korjaks. Kui pangepoiss mainis mulle 3. kord, et ma väikeseid korjan, ütlesin, et ma ei julge neid korjamata jätta, et siis ma saan ju sõimata, et ma “good fruiti” maha jätan… Mille peale kinnitas pangepoiss, et keegi ei sõima, aga kui sõimatakse, siis sõimaja lihtsalt “pushing it”, mis muidgi ei lohuta mind, sest “pushing it gets me fired”…

Niiet nii see meie tingeltangel välja näeb — üks sõimab, kui me väikesed maha jätame, teine veennab, et me väikesed maha jätaks. Ja loomulikult korjavad kõik väikseid, sest väikeste viljade propageerija sõimab ja vahutab ning on hingele hirmus… Seevastu hea farmer on sõbralik ja tundub ohutu…

Dilemma

Austraalias oma keha ekspluateerimas

♪ Hetkel mängib iTunesis: Jeremih – Birthday Sex (Up-tempo) (Bonus Track)

3. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Ebasessioonselt kuum on. Nagu Austraalias ikka. Mitu päeva oli 35-40 kraadi, eile kulmineerus 41 kraadiga. Meie aga peame iga päev sellises kuumuses tööd tegema — zukiinid tuleb iga päev ära korjata, sest nad raisad kasvavad nii kiiresti, et päev vahet ja zukiini on vanaks ja paksuks läinud ning talle kärab vaid jalaga anda.

Homme saab 2 nädalat täis enda keha ekspluateerimisest, selga hakkab juba kombekalt käituma, ei pea enam vaos väänlema ja ussi mängima.

Meil on kaks farmerit – üks on selline tore ja aitab pidevalt korjata. Ja üleeile, kui kuuma oli juba 40 kraadi, tegi ta ettepaneku, et jätame lõuna ära, et poole tunniga läheb ilm veelgi kuumemaks ja meil on veelgi raskem. Ostis meid ära kotitäie jääkülmade keemiat täis jookidega — Coca-Cola ja muu selline kräpp. No aga zest iseenesest ju ilus… Eile aga oli tööl teine farmer, see, kes mind monotoonselt sõimas (probleemid tunnete näitamisega). Selle asemel, et aidata ja meile vaestele kaasa tunda, ta kontrollis pidevalt, et me midagi korjamata ei jäta ja virises, kui inimesed ei oskanud õigesti zukse keerata. Ja nagu sellest veel vähe oleks, mõtles ta kah, et teeb meile suure teene ja jätab lõuna ära. Aga selle asemel, et meile tänutäheks head ja paremat tuua, tõi ta meile pudelite kaupa kuuma vett juua. No kus on inimese mõistus! Mul on niigii palav ja raske ning siis tullakse veel mõnitama!

Kes ma teie arust olen???