Allmaailm

Viies päev Ayris

Posted in Ayr by fallenboy on 30. sept. 2008

Currently playing in iTunes: Got ‘Til It’s Gone by Janet Jackson ft Q-Tip & Joni Mitchell

30. september 2008, Ayr, Queensland, Australia

Lihtsalt masendav. Tööd ei ole ikka veel, aga lootus 1-2 päeva jooksul saada on tugev. Aga Ayr ise! Täna jalutasime põhimõtteliselt ühest linna otsast teise ja see ei võtnud rohkem aega, kui veerand tundi. Ja me tõsiselt jalutasime. Kohutav koht. Huvitav, kuidas siinsed elanikud masendusse pole langenud!? Nende õnneks nad vist ei ole Euroopas käinud ja ei tea kuidas seal elatakse. Vaesekesed.

Palavus on hull, pidevalt 28-29 kraadi, päris hirmus mõelda, et ma pean minema sellise palavusega tööle — arvatavasti kõrvitsaid, meloneid või arbuuse korjama. URR!

Sakslane, kes saabus eile, on suhteliselt tore — naeratab ja uurib, kuidas elu — eks tal kah kohutavalt igav. Saabastes iirlane lahkus hommikul — pidavat homme kusagile sukeldma minema — palju õnne talle, ei ole kade.

Täna, kui jalutasime mööda Ayri, arutlesime, mida edasi teha — sõltuvalt tööst läheme Fijile, Perthi ja Uus-Mermaale, aga midagi muud siin näha ei ole. Võimalik, et ka Uluru, aga kõik need austraalia vaatamisväärsused on alati välja kukkunud sellised haledad, ülepingutatud, et nende peale polegi mõttet eriti raha raisata — pigem otsida kusagil linnas mingi töö, natuke seal konutada ja siis läbi Tai Eestise tulla.

Trip.ee-s üks vene neiu kirjutab, kuidas Austraalia on üles kiidetud ja mõttetu — tal on õigus. Tuline õigus. Kui ma oleks tulnud siia turismiviisaga, nii et ma siin ei oleks tööd tohtinud teha, oleksin ma väga masenduses — Sydney, Austraalia üldiselt ei ole kindlasti mitte selline koht, kuhu niisama uudistama tulla. Tööd tegema, eemale euroopalik-ameerikalikust mentaliteedist — selleks on Austraalia ideaalne koht. Praegusel hetkel küll enam midagi ei kutsu austraalia pinnal — Fiji ja Uus-Meremaa ära vaadata niikaua kui siin kandis olen, aga muud küll mitte.

Miks ma seda kõike räägin? Sest tänaseks päevaks olen ma liikunud 1600 kilomeetrit lõunast põhja, veetnud siin 3 kuud ja ma pole kordagi veel tundund, et ma siia tahaks jääda. Mind valdab sama tunne, mis siis, kui siia saabusin juulis — vaatan ringi, teenin raha ja lähen tagasi Eestisse, silmad nutust punased :P.

Ma igatsen sügist!

4. päev Ayris

Posted in Ayr by fallenboy on 29. sept. 2008

God, have mercy on my soul!

29.09.2008 Ayr, Queensland, Austraalia

Idakaldal muutusteta. Inimesed tulevad ja lähevad, mina muudkui vaatan filme ja kuulan muusikat, aga kaua seda ikka jõuad eksole. Meie ainsaks tegevuseks on poes käimine — iga söögikorra jaoks käime eraldi poes, et midagigi teha oleks. Täiesti igav!

Täna liitus meie toaga ka saksa kutt, paistab noor. Ja waiting listis oleme me nüüd juba suht üleval — kui 5 inimest eest ära koksata, saab asja korda ja igavusele lõpu teha 😉

3. päev on pühapäev

Posted in Ayr by fallenboy on 28. sept. 2008

Currently playing in iTunes: Be Myself Again by Donna Summer

28. september 2008, Ayr, Queensland, Austraalia

Oleme töö stand-by listis liikunud natuke üles poole, päris keskel veel ei ole, aga asi seegi. Eestlane, kes saabus siia 3 päeva varem, kui meie, oli täna esimest päeva tööl — korjas tsillisid.

Kohutavalt igav on jätkuvalt — tasuta netti sex shopi ees mul kinni püüda ei õnnestunud, seega jääb Fraseri piltide uploading sellesse aega, kui palka saan. Nett pidi siin oleme megaaeglane ja enda arvutit vist kasutada ei saa — jama.

Kui Bundabergis oli veel vähemalt kaubanduskeskus, kus jõlkuda jne, siis siin selliseid asju siin ei ole — peatänaval on pisikesed poekesed ja see on ka kõik. Coles on siin vähemalt suurim, mida ma näinud olen. Aga K-Marti ei ole. Vähemalt on siin kino, kus backpackerid saavad natuke alla 10 dollari filmi vaadata — seegi asi.

Kahju, et mul Last.fm-ei ole, muidu te näeksite, mitu(sada) korda olen ma Donna Summeri “Be Myself Again”-i kuulanud. Eriti meeldib mulle selle laulu bridge — “Sometimes I wanna…” Grrrr.

Nii igav, et hakka või raamatut kirjutama.

Täna lapsega arutasime, et me oleme liikunud Sydneyst peaaegu, et Cairnsi ja loodus pole üldse muutunud — igal pool on halli tüvega puud, iibised kondavad ringi ja peale päikeseoojangut ronivad varblasetaolised linnud madalate puude võrasse ja säutsuvad nagu meeletud. Same shit all around! Mis muidgi on väga kummaline, sest euroopas muutub 1600 kilomeetriga ikka väga tugevalt loodus — kujutage ette reisi Eestist Itaaliasse!

Meie tuppa tuli juurde 1 iiri kutt, kes ronis saabastega voodisse valge lina peale — viimasel ajal olen meelde tuletanud, mida ütles minu iirimaalt pärit programmeerimisõpetajad — iiri mehed on eelajaloolised. Jah, on küll. Aga me pole enda toa omadega üldse rääkinud — mitte et ma puudust tunneks või midagi.

2. päev Ayris

Posted in Ayr by fallenboy on 27. sept. 2008

27.september 2008, Ayr, Queensland, Austraalia

Istun pesumajas ja ootan, kunas masin lõpetab. Pilved hakkavad kogunema — eile õhtu kohtasime veel 5 eestlast — 2 kutti ja 3 tibi. Osad on siin olnud juba kuid, osad alles saabunud alles. Räägivad, et kunagi oli siin palju palju tööd ja palju töölisi, aga nüüd osad farmid kinni pandud ja tööd vähe. Selgusetuks jääb miks siis meile öeldi, et paari päeva pärast tööd saab :S Aga eks ootame nädala alguse ära, siis hakavad farmid tööle ja eks siis näis.

6 eestlast, keda kohtasime siin eile on tänaseks meie hulgast lahkunud — läksid teise hosteli õnne otsima.

Kohutavalt igav.

Ayr

Posted in Ayr by fallenboy on 26. sept. 2008

Currently playing in iTunes: Something Else by Marques Houston

26. september 2008, Ayr, Queensland, Australia

Kohal.

Hostel, Delta Backpackers, on kindlasti parem, kui oli Bundabergis Workers and Divers — korralikud voodid, suuremad ruumid. Paha on see, et tööle ja tagasi tassitakse sind 7 dollari eest päevas. See on 35-50 dollarit lisaks iga nädal. Muidu on siin 119 dollarit üür nädalas. Ja muidugi pean ma jälle üleval olema naris. Krt! Ja elame 12 inimese toas, aga inimesi hetkel toas 7.

Viimastel päevadel on siin sadanud, seega tööd hetkel eriti ei ole. Küll aga on täna ilus kuum ilm — isegi viludas on õite lämmi. Pakun silma järgi nii 30-32 kraadi. Aga õnneks on igas toas õhukonditsioneer, seega peab olema valvas, et haigeks ei jää.

Paha lugu on netiga — (tasuta) wirelessi siin vist ei ole, aga eks näis — kui reception uuesti lahti tehakse, siis lähen uurin lähemalt.

Linnale on juba tiir peale tehtud, üles otsitud kino ja Coles, Woolworth, netipaigad. Ja hostelis kohtasime grupi eestlasi — silma järgi oli neid 5-6 inimest, äsja Cairnsi maandunud Singapurist ja tulid siia tööd otsima. Kollanokad, aitasime neid veidi. Kuulu järgi peaks eestlasi siin veel olema — 4 vist, sest 12 eestlast peaks siin kokku olema. Ega eriti ei tahaks suhelda küll…

Receptionis räägiti 6 eesti poisist, kes lahkusid eile — no kes need kuus eesti poissi siis on, kellest kõik räägivad?! Tule taevas appi! Receptionis töötav vene kutt (esimene venelane, keda siin mandril olen kõnetanud, sain Sdrastvyi! öelda) teadis, et 6 kutti olid töötanud terve eelmise aasta ja nüüd reisivad ringi. Smart.

Vaadates siin voldikustendi, ei imponeeri midagi — kõik kutsuvad enda saarele sukelduma, snorkeldama ja niisama ujuma, aga… Been there, done that… Whitsundaysil on plaan ära käia Ayri eral, aga ega muud vist olegi — võimalik, et mõni saareke, et vaadata, kas siin põhjas on ka värvilisemad kalad. Ja siis Fiji!

Fijile tahaks jõuda novembris või detsembris, selleks oleks vaja kokku saada 1500 dollarit vähemalt, siis elab jõudsalt ära. Ei tohiks raske olla, kui tööd saab. Lisaks pean ma veel Lapsele raha maksma, Bundabergi erast jäänukid ja Eestisse SEEBile kandma. No worries!

Sõrmed, varbad sõlme, et ma normaalse töö saan!

Ayr era

Posted in Hervey Bay by fallenboy on 25. sept. 2008

25. september 2008, Hervey Bay, Queensland, Australia

Pole kaks kuud nii heas voodis maganud, kui oli seda Fraser Rover hostelis. Niääu!

Tuleb välja, et Ayr [E:r] on siit 15 tunni bussisõidu kaugusel, 850km põhja. Läheme Grayhoundiga (bussifirma), pilet maksis 185 dollarit. Kohale jõuame pool 6 hommikul.

Ayr on pisike linnake Põhja-Queenslandis, elanikkond ca 9000 inimest. Põhiliset kasvatatakse siin suhkruroogu, aga ka juur-ja aedvilju, et valitsuselt toetusi kätte saada.

Näeme Ayris!

Tagasi Fraser Islandilt

Posted in Hervey Bay by fallenboy on 24. sept. 2008

24.september 2008, Hervey Bay, Queensland, Austraalia

Elus, väsinud ja elevil nagu teismeline, kes on just alustanud sekseluga!

Alustame algusest.

22. septemberil ehk 3 päeva tagasi pakkisime Fraseri saarel vajalikud asjad kokku ja asusime Woolworthi (supermarket) poole teele, millest ostsime 3 päeva toidu- ja joogivarud. Peale seda kimasime River Headsi, kust pargas meid Fraseri saarele viis. Väidetavalt võib selle pooletunnise meresõidu ajal näha ka delfiine, meile neid loomulikult ei näidatud.

Kui jõudsime saarele, asusime teele Central Stationisse, kust pidime peale võtma joogivee toidu tegemiseks.

Esimene WOW! Ma arvan, et teine kogu Austraalia getaway jooksul.

Kõrged-kõrged ilusad puud, puude alt lage, pisikene puust majake suurte puude all… nende all. WOW! Algus oli paljutõotav! Jõudes randa jäime liiva sisse kohe kinni. Alustades rannas 4WD kihutamist kohtasime ka kahte dingot — ja äärmiselt ligidalt. Etteruttavalt võin öelda, et see oli ka ainus kordtsikut koera kohata 🙂

Järgmisene peatuspunkt oli Wabby järv (Lake Wabby)

Teine WOW!

Lake Wabby oli kindlalt meie päeva tipphetk! Tegemist on siis metsa ja tohutu suure liivadüüni vahelise kristallselge veega täidetud järvega. Ühel pool mets ja teisel pool liiv muudavad vee peegelduse kollakasrohekaks, mis paistis äärmiselt maaliline välja. Peale pisikest suplust catfishidega liikusime tagasi rannale, kus otsisime telkide ülestõmbamiseks ja õhtusöögi valmistamiseks koha. Sealsamas laagris oli ka esimene kord, kui ma sõin grillitud maisi või ja soolaga — väga hea! Miks grillitud mais? Sest meie seltskonnas oli ameeria tibi, kes ei petnud meie lootusi ega purustanud lolli ameerikale stereotüüpi*. Lisaks sellele ta väsitas kohutavalt, sest ta patras nagu tatraveski. Ma kahtlutan et ta isegi mõtles kõvasti… Aga kokkuvõttes oli ta väga lahe.

Lisaks maisile tegime ka salatit, keedetud kartulaid ja grillvorstikesi — meie Lapsega olime platsis oma veggie-vorstikestega.

Peale õhtusööki trimpasime meie Lapsega Bundabergi kauaaegsete elanikena Bundabergi rummi koolaga ja vajusime suhteliselt ruttu magama.

Järgmisel päeval, 23. septembril, peale hommikukohvi, mida jõin olles jalgupidi Vaikse ookeani vetes, liikusime mööda randa edasi põhja poole, et vaadata üle Mahano laeva vrakk. See on ilusa ajalooga laevuke, mis peale teist maailmasõda kahjuks kaotsi läks, vms.

Peale vrakki liikusime edasi, et jõuda Indian Headi. See on kalju, mis ulatub merre ja mille otsast on meeletult kena vaade. Lisaks kõigele nägime sealt otsast ka haisid ja kaugustes vett õhku pritsivat vaala.

Järgmisse sihtpunkti jõudmiseks oli meil väga vähe aega, seega pidime kiirustama, sest tõus oli tulemas ja tõusu ajal ei ole rannas just kõige parem sõita, sest rannariba on väga kitsas ja liiv väga kuiv. Lisaks võivad jalad märjaks saada. Suure surmaga jõudime Eli oja äärde — see on oja, mis jookseb mööda rannaliiva. Peale seda ei olnud teeolud sugugi paremad — lained võtsid ühe rohkem randa enda alla ja vette me ei tohtinud autoga sõita. Circa pool tundi peale seda, kui me oleksime pidanud rannast lahkuma, me seda ka tegime — keerasime rannast metsa ja tegime peatuse külakeses, kus valmistasime lõunat. Peale lõunat vahetasime ka autojuhti, sest iiri kutt, kes senini oli autod juhtinud, oli väsinud ja ameerika tibi, kes istus ja õpetas kogu senise aja juhi kõrval, sest isa ostis talle 4WD, kui ta 16 sai, võttis juhtimise üle. Ta sai väga hästi hakkama!

Järgmised peatuspunktid agendas olid Birrabeeni ja Basini järved, kuna aga saarel teeolud niigi halvad ja nüüd juba kellaaeg takka kiirustas (ca poole tunniga läheb pimedaks, st hiljemalt kell 5, veerand 6 peab valmis olema pimedust vastu võtma…) viskasime pilgu vaid Birrabeenile peale — no ei oleks pidanud vaeva selle pärast nägema — järv nagu järv ikka, ei midagi erilist.

Napilt enne pimedut jõudsime Central Stationi parkimisalale, kus pargivaht tuli meid tervitama ja reegleid tutvustama ning lõpetas oma etteaste avaldusega, et tema ei saa aru, miks meid siia parkima lasti, kui terve parkimisala on täis lastega peresid, sest käimas on koolivaheaeg. No andke andeks, aga kui lapsed peavad kell 9 magama minema, siis ärgu ronigu saarele, kus mõned inimesed peale pooleteise kuulist Bundabergist rabelemist lõbutseda soovivad! Kurat võtku! Aga muidu oli Central Stationi laagriala fantastiline – asus see kõrgete puudega metsas niiet võis tunda enda natuke nagu vihmametsas! 😉 No mulle metsinimesena see kohe kohutavalt meeldis. Väga lahedad oli ka dussi-WC majake — pisikene majake kõrgete puude all, kus 1 dollarilise mündiga sai 5 minutit sooja dussi nautida. Kuna enne mind ennast dussitanud vanem härrasmees unustas seebi kabiini, sain ka mina ennast seebitada. Mull-mull…

24. septembril pidime külastama kahte järve, millest üks on väga kuulus Lake McKenzie. Eelmise päeva maratoni peavaluga meenutades otsutasime, et jätame selle teise järve vaatamise ära, sest Austraaliale kohaselt võib see teine järv olla üles kiidetud mitte-midagist ja me lihtsalt raiskame aega, närve ja tagumikulihaseid, kui me selle juurde sõidame. Nii läksimegi kohe hommikul Lake McKenzie juurde ja võtsime päikest, ujusime ja pidasime seal oma viimase söömingu. Lake McKenzie on kuulus, sest selle järve liiv on väge peen — nii peen, et sellega võib poleerida ehteid. Kahjuks on ta ka piisavelt peen, et minna igasse kehaõõnsussesse ja sinna kinni jääda. Ja tegemist on valge liivaga. Niiet kujutage siis ette helesinese veega järve, mille ümber on valge liiv ja tumerohelised puud-põõsad… Jaa, see on ilus…

Järve ääres lõunat valmistades jalutas meist mööda suur-suur sisalik (ca meetripikkune), kes vahel inimesi närida armastab ja keda Guaanaks kutsutakse. Niiet kokkuvõttes nägime me saarel olles dingosid, haisid, vaala (kaugelt) ja guaani. Pelikanid ja muud linnud sinna peale. Kahju vaid, et dolfiine ei olnud kodus…

Meie otsus ära jätta teise järve külastus oli väga hea — lake McKenzie juures päevitades läks ilm pilve ja ega ta suurt enam ei selginenudki. Lisaks hakkas ka suhteliselt külm… Niiet meie jaoks oli ka see väga hea otsus, et me nõustusime 1 päeva varem saarele minema — vastasel juhul oleks meie 2. päev olnud külm ja pilvine.

Kolmas päev lõppes juba Hervey Bays, kus me mehhiko naccosid ja taccosid sisse ajasime ja hosteli välja tehtud õlut peale rüüpasime.

Nüüd saarel käinuna võin kinnitada, et asi on oma raha väärt!

Õhtul helistasin Ayri, Delta Backbackersisse ja leppisin kokku, et läheme nende juurde. Ayr — here we come!

***********
• Ameerika tibi sai Londonis parkimistrahvi, mille ta vaidlustas hoolimata sellest, et ta parkis bussipeatuses.
• “Best meat comes from the butchers”
• “I went to safari in Safari desert — I never imagined it could be so sandy!”
• Peale päevast juhi kõrval istumist ja sõidu kommenteerimist: “I’m so tired, I’m not used to think. I think my brain hurts!”

• Kaarti uurides –
ameerika tibi: “Where are we?”
iiri kutt: “Here” näitab sõrmega kaardile, kus on suur punane täpp ja rasvases kirjas “You are here”.
ameerika tibi:”How do you know?”
iiri kutt: “Well it’s written here: “YOU ARE HERE”,”.

Hervey Bay

Posted in Hervey Bay by fallenboy on 22. sept. 2008

22.09.2008 Hervey Bay, Queensland, Austraalia

Hommikul ärkasin kell 2, et kaduda Bundyst nagu sitt ihust! pool 4 kihutasin lõunasse, Hervey Baysse, et minna vallutama maailma suurimat liivasaart. Algus ei olnud paljutõotav — nimelt meid tõi Rover Islandi nimelisse hostelisse konkureeriv buss, sest meie bussijuht oli sisse maganud! IRW. Esmamulje hostelist — WOW! Puhas, suur, valge, ilus! Voodipesu on lumivalge! Peale Bundabergi on see koht lausa taevas! Mitte et ma taevasse ja põrgusse usuks..

Fraseri saarele pidime startima homme, aga tädike tuli küsima, et kas me täna ei taha minna — autos kohti on ja temal pole selle vastu midagi. Muidugi! Pakkisime aga asjad kokku ja nii me siis teele asusime.

Jääge meid tagasi ootama!

Viimane päev Bundabergis

Posted in Bundaberg by fallenboy on 21. sept. 2008

21.09.2008, Bundaberg, Queensland, Australia

Kuus nädalat Bundabergis — pole just kohalik rekord, kuid alguses poleks iial arvanud, et nii kaua vastu pean 😛 Olgem ausad — koht olid peldik! Kuid parim peldik Bundabergis! Eks seegi ole omamoodi saavutus…

Viimasel peval käisime Barangas rannas ja õhtu möödus pakkides ja pisaraid kuivatades – Nuki tahtis kõigi eestlastega pilti teha ning siis avastas meie toas keegi, et vaja on teha kogu H5-st pilti — nii me siis kõik ritta võtsime: mina, Nuki (Yu Hua), Mess, Sarah, Kioko ja Iku. Vastavalt siis eestlane, taivanlanna, prantslane, sakslane ja 2 jaapanlannat. Oli tore, kuniks see kestis, aga kahju ei ole, et sellest kohast minema sain — keegi kusagil mainis, et kui Bundabergist üles minna, siis tulevad juba normaalsemad hostelid.. Nüüd siis on sihtmärgiks Ayr või Tully — Tullys on ainult banaanid, aga raha pidi parem olema 😉

Bai bai Bundy! Loodame, et me enam ei kohtu!

Lady Musgrave saar

Posted in Austraalia by fallenboy on 20. sept. 2008

Suure korallrahu alguses/lõpus

20.09.2008, Town of 1770, Lady Musgrave saar

Sõltub, kust otsast vaadata – kui Bundabergi poolt vaadata, siis ma käisin Suure Korallrahu alguses asuval saarel Lady Musgrave, kui Cairnsi poolt, siis lõpus.. Aga igatahes seal me Lapse ja veel 40 inimesega käisime.
Pool kuus tuli buss meile Bundabergi järgi ja tassis meid Town of 1770-sse. Teel tegi kaks peatust, et meile metsikuid kängusid näidata =) Aga 1770 ja selle ümbrus on kahtlemata minu tripi kõige ilusam koht — mäed, metsad, iluaiad… Väga ilus! Kel vähegi siia kanti asja, minge käige ära, see on tõsiselt ilus koht! Ja siis Lady Musgrave — WOW! See on saareke, mis koosneb vaid surnud korallrahust, mille peale on kunagi ära surnud lind, kelle sulgedesse oli kleepunud ühe puu seemned — saanud surnud linnust huumust, tärkas semnest puu ja tänapäevaks on saar päris suur juuba — jalutasime ca 45 minutiga saare läbi. Saarel on palju linde, neile seal meeldib, sest seal pole neil ühtgi vaenlast. Ja vesi saare ümber! Türkiissinine! Ning saare ümber vees elavad korallid, värvilised kalad, kilpkonnad ja 2 korda nägime isegi vaala hüppamas, seda küll kaugustes, aga ikkagi! Väga lahe ja ilus koht!

Ja täna siis toimus minu esimene sukeldumine. Kui ma rippusin paadi küljes, mõtlesin küll, et ma ei suuda seda teha, aga kui vee all ja kõik ok, siis oli lõbu laialt — nägime kala, mille suhu mahuksin ma poolenisti ära 🙂 Ja katsusin väikest kalakest – nad ei kartnud meid üldse, muudkui tuslasid ringi meie ümber! Ja muidugi võrratu korall! Kõik see oli nii fantastiline, et mind ei häirinud isegi mitte see, et välja tulles ninast verd tuli ja kulmud, ripsed mu enda tatti täis olid 🙂 Mina pole süüdi, et soolane vesi mul tati jooksma võtab ja muud moodi ju maski veest tühjaks ei saa, kui nina kaudu maski hingates… Instruktor küll muretses natsa, aga ei ole ma miski vilets vennike! Ilu nõuab ohvreid!

Minu esimene snorkeldamine — kui ma oleks natsa mõelnud ja endale ujuvvesti selga visanud, oleks lõbusam olnud — ilma vestita ma eriti kaua snorkeldada ei jõudnud, niikuinii pidin pidevalt maski veest tühjaks puhuma… Aga ei ole vigu — kindlasti läheme veel snorkeldama ja sukelduma. Kui vanajumal annab, siis ka sukelduskursustele 😉 280 doltsi ju aint 😛

Ja me ei oksendanud, hoolimata sellest et saarele sõitsime mööda avamerd poolteist tundi — küll need tabletid on head, mis blokeerivad söögi väljumise sisikonnast. Vabandust, kajakad ja väikesed kalakesed!

Kahe päeva pärast maailma suurimale liivasaarele — Fraser, here we come!

Currently playing in iTunes: The Beautiful Ones by Mariah Carey ft Dru Hill