Allmaailm

Melbourne – GOR* – Sydney

Posted in Mildura by fallenboy on 1. jaan. 2010

♪ Hetkel mängib iTunesis: Leona Lewis – I See You

01.01.2010 Mildura, Victoria, Austraalia

Kuidas läheb?

Olen oma toimetustega nüüd sinnamaani jõudnud, et lõpuks ometi lahkun Mildurast. Esmaspäeval läheme Lapsega bussi-rongiga Melbourne, oleme seal natukene, võtame ühe uhke ekskursiooni mööda Great Ocean Roadi (GOR) ja siis edasi Sdneysse. Meie kolmas tulek.

Edasi ei ole mõttet plaane teha, need lendavad vasta taevast nii või teisiti.

Vahepeal oleme aga Ema farmis töötanud, nüüd ta iga päev küsib, kas me ikka päris tõesti tahame ära minna, kuna me oleme nii head töölised bla bla bla. Saame tunnis dollari rohkem, kui teised. Vanas farmer ei tea, et me nüüd seal töötame ja kõikidele asjassepuutuvatele inimestele on sõnad peale loetud, et keegi seda neile ei mainiks, sest Ema ja Isa on nende farmeritega sugulased ja nendevahelised suhted on niigi pigelised. Ahhaaa.

Eile öösel tehti meie lahkumise puhul ka natsa tralli 🙂

Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks

Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks
Mildura, VIC, Australia  2009/2010 fireworks

Austraalia, Victoria

Sky over Australia

Australian bush Australian bush Australian bush

2 päeva sünnipäevani

Posted in Mildura by fallenboy on 24. dets. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Lil Wayne – On Fire

24.12.2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Tere!

Ega te pole unustanud, et mul on 26. 12 sünnipäev!? Igatahes.

Elu siin päikese kuumutatud paigas on natuke muutnud põnevamaks. Nimelt siis meie talu teatas laupäeval, et teeb nädalase vahe sisse, pole midagi erilist korjata. Suht tore oli seda kuulda, sest viimased päevad olin ma nutuga võideldes baklazaane korjanud. Peale paaripäevast lebotamist sadas hommikul poole 7 ajal sisse hosteli omanik, silitas mul kätt ja ajas üles — temal vaja enda farmis paar tundi zukiinisid korjata, et kas ma aitaks välja. No pika hambaga siis vedasin ennast voodist välja, söömata-joomata. Loomulikult sai paarist tunnist 6 tundi. Väljas oli 40 kraadi sooja. Kui zukiinid korjatud, mängisin kõvat meest ja sõitsin hosteli bussiga iseseisvalt paklasse, sest meil oli traktor ja buss, aga ainult 1 inimene oskas sõita — eks ma siis pidin sõidu kohapeal ära õppima. Õppisingi – 10 väljasuretust enne esimest (käiku) sõitu ja saingi hakkama. Nii erutav kogemus.

Paklas veel paar tundi ja 2 tunnine päev sai 8 tunniseks.

Lisaks veel, nagu saatuse tahtsi vms, juhtus nii, et ma/me jäämegi nüüd sinna edasi. Huvitav lugu iseenesest:

Tulin mina paklasse ja ema naine (jajah ;)) küsis, et kas ma tahan SIIN töötada niikua kuni lahkume. Ma mõtlesin, et noh, vahet pole, neil varsti pakitud, et aitan kah neid, teeme kiiresti ära. Ütlesin, et võin töötada küll. Selle peale hakkas ema naine rääkima, et sa oled munataime kah ju korjanud. Ma mõtlesin, et eit seeni söönud, et vahetab sekundiga teemat. Aga hoopis mina olin palju rohtu võtnud, sest ta küsis hoopis, et kas ma tahan tema talus töötada niikua kuni mina ja Laps lahkume. IRW. Niiet ma kinnitasin rahumeeli, et jah, töötan jah.

Lõpp hea, kõik hea — see talu töötab vähem päevi, aga rohkem tunde vist ja palka saab rohkem — mustalt küll, aga kuna 2. aastal ei saa 100% makse niikuinii tagasi, seega mul parem. Ja muidugi saab paklas kah töötada, seega ei pea kuumutama ennast väga. Jess.

Aga jah, lahkume me nüüd siis suhteliselt kindlalt uue aasta alguses, kui hostelide hinnad Sydneys on jälle normaliseerunud.

Ah et miks jõuludest ei räägi? 19. oli jõululaud — kartul, pastinaak, kõrvits, oad, porgandid, zukiinid, munataime lasagna ja valge kala.

Mida iganes, ma olen väljas.

Minu jõulueine

P1000622.jpg

Jõululaud Riviera Motellis

pilt: Jõululaud Riviera Motellis

Oi-oi. TOHUTU märg olen

Posted in Mildura by fallenboy on 26. nov. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Rihanna – Cold Case Love

26. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Vihma sajab nii tohutu palju, et oi-oi, kui kole. Sellel nädalal on meeletu kuumus asendunud külmavärinaid tekitava jaheduse ja niiskusega. Tempertuuripügalad langesid 40+ kraadide juurest 27+ kanti. Tohutu kiiresti. Ja nüüd sajab silmipimestavalt, mis muidugist on ääretult hea, sest seda vähem peame me munataimi ja paprikat korjama ning saame varbaid sirgu lükata ja torso lõdvaks lasta. Kahjuks mitte kaelalihaseid, sest tundub, et Mildurast on kõik kanepikaubitsejad kadunud kui tina tuhka… Oh jah 😦

Muidugi ei ole head ilma halvata — minu grandioosne plaan minna peale aastavahetust Sydneys Uus-Meremaale võib minna vett vedama, nagu siin kõik plaanid — sest kui tööd vähe ja aega palju, tähendab see seda kohemaid, et raha vähe ja kulutamist palju. Täna ostin endale väga vahvad lühikesed püksid, mis maksid tervelt 60 dollarit. Aga ma pole nii ammu midagi ilusat ostnud, niiet võin küll. Ja laks, mille ma poodlemisest sain, oli kah küllaltki hea, aga nagu ikka selliste asjadega, lõpuks pole laksust märkigi. Aga eks see natukenegi meenutas mulle neid ilusaid aegu, kui narkootikumid olid vabalt kättesaadavad.

Gumtree

Hea orjapidaja, halb orjapidaja

Posted in Mildura by fallenboy on 6. nov. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Jeremih – Birthday Sex

6. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia (Google Maps – Mildura)

Meie farm on rikas — lisaks sellele, et me teenime vaid 2 ämbriäie zukiinidega oma päevapalga, on sel ka 2 farmerit. Üks on mind sõimanud, teine ei ole.

See, kes mind sõimanud ei ole, on loomulikult hea farmer — tema on see, kes korjab koos meiega ja tänab meid igal õhtul, et teda aitame. Eelmisel aastal tassis õlut ja vahel ka pitsat. Tema vastu mul midagi ei ole. Tema on tore.

Aga vaat see teine! See on püstihull! Lisaks sellele, et ta mind sõimas (“Vaata, kui palju sa maha jätad! Sa pead taime kontrollima õigesti! Kui Sa seda tööd teha ei taha, siis ütle mulle ja ma leian Sinu asemele kellegi, kes tahab — mul on neid küll. Ma olen hetkel väga vihane! x3). Ja ma ei ole ainuke, kes sõimata on saanud! Ja saavad veel paljud. Miks? Sest ta ise eriti ei korja, niisama eputab vaid ja seetõttu ei tea ta täpselt, millise suurusega vilju korjata. Käseb meil ära korjata hirmpisikesed, niiet järgmisel päeval pole midagi korjata… Ise ta muidugi korjab enda arvates “kolm korda kiiremini”, kuigi jätab kolm korda rohkem ka maha…

Kuni eilseni arvasin, et iga inimene on oma moodi ilus ja tore ning tänasin taevast, et ta meil veel kiiremini ei ole palunud töötada. Aga eile! Kuna ta käseb meil ära korjata kõik pabulad, siis oleme me aeglased (temaga korjame päevas 8h, hea farmeriga 6h sama põldu). Eile siis see juhtus ja ta kisas, et me peame korjama kiiremini… Niiet orja tunne tuli peale… Nutt kurgus, selg valus, vihast roheline…

Kogu see kino tipnes sellega, et täna me jalutasime hea farmeriga põllu läbi, sest midagi eriti enam korjata ei olnud. Ja farmer siis lasi pangepoistel kogu aeg kontrollida, et keegi pisikesi ei korjaks. Kui pangepoiss mainis mulle 3. kord, et ma väikeseid korjan, ütlesin, et ma ei julge neid korjamata jätta, et siis ma saan ju sõimata, et ma “good fruiti” maha jätan… Mille peale kinnitas pangepoiss, et keegi ei sõima, aga kui sõimatakse, siis sõimaja lihtsalt “pushing it”, mis muidgi ei lohuta mind, sest “pushing it gets me fired”…

Niiet nii see meie tingeltangel välja näeb — üks sõimab, kui me väikesed maha jätame, teine veennab, et me väikesed maha jätaks. Ja loomulikult korjavad kõik väikseid, sest väikeste viljade propageerija sõimab ja vahutab ning on hingele hirmus… Seevastu hea farmer on sõbralik ja tundub ohutu…

Dilemma

Moon

Austraalias oma keha ekspluateerimas

Posted in Mildura by fallenboy on 3. nov. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Jeremih – Birthday Sex (Up-tempo) (Bonus Track)

3. november 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Ebasessioonselt kuum on. Nagu Austraalias ikka. Mitu päeva oli 35-40 kraadi, eile kulmineerus 41 kraadiga. Meie aga peame iga päev sellises kuumuses tööd tegema — zukiinid tuleb iga päev ära korjata, sest nad raisad kasvavad nii kiiresti, et päev vahet ja zukiini on vanaks ja paksuks läinud ning talle kärab vaid jalaga anda.

Homme saab 2 nädalat täis enda keha ekspluateerimisest, selga hakkab juba kombekalt käituma, ei pea enam vaos väänlema ja ussi mängima.

Meil on kaks farmerit – üks on selline tore ja aitab pidevalt korjata. Ja üleeile, kui kuuma oli juba 40 kraadi, tegi ta ettepaneku, et jätame lõuna ära, et poole tunniga läheb ilm veelgi kuumemaks ja meil on veelgi raskem. Ostis meid ära kotitäie jääkülmade keemiat täis jookidega — Coca-Cola ja muu selline kräpp. No aga zest iseenesest ju ilus… Eile aga oli tööl teine farmer, see, kes mind monotoonselt sõimas (probleemid tunnete näitamisega). Selle asemel, et aidata ja meile vaestele kaasa tunda, ta kontrollis pidevalt, et me midagi korjamata ei jäta ja virises, kui inimesed ei oskanud õigesti zukse keerata. Ja nagu sellest veel vähe oleks, mõtles ta kah, et teeb meile suure teene ja jätab lõuna ära. Aga selle asemel, et meile tänutäheks head ja paremat tuua, tõi ta meile pudelite kaupa kuuma vett juua. No kus on inimese mõistus! Mul on niigii palav ja raske ning siis tullakse veel mõnitama!

Kes ma teie arust olen???

uus-sonks.jpg

Maaka teine tulemine

Posted in Mildura by fallenboy on 29. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Samuel Barber – Adagio for Strings, Op. 11

29. Oktoober 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Täna sai nädal täis põllutöölisena. Ei naera, nutta tahaks küll — selg on valus, jalad tõmbavad krampi, nina ajab nahka, päike kõrvetab, zukiinid kasvavad kiiresti ja veel mõned põhjused. Kokkuvõtvalt — teine tulemine ei andnud loodetud tulemust.

Siin on hirmus kuum, pügalad tiirlevad kolmekümne ja enama punkti ümber, seega võtab päike kogu jõu ära. Lisaks veel seljavalu pidevast kummardamisest ning sellele kõigele lisaks veel kartus, et ma saan JÄLLE sõimata-noomida-kärkida, et ma jätan liiga palju zukse maha. Aa. Kastitehas oli ikka nii armas ja tore…

Aga ei! Tugev peab olema! Läheme hommegi poole seitsmeks tööle ja trotsime kõiki meie teele veeretatud raskusi. Kui Laps just päiksespistet jälle ei saa või Maria oma jalgu alla ei võta.

Elu on lill! Mis sellest, et hetkel tudub see lill küll pisut kuivanud olvat!

Kuradi kuum on!

Kapsikumi ehk paprika põld

Capsicums

Tööst ilma, ahastus. Puhkusest ilma, ahastus

Posted in Mildura by fallenboy on 22. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Frankie J – Greatest Thing

22. oktoober 2009 Mildura, Austraalia, Victoria

Kui Austraalia läheks üle plaanimajandusele, võtaks võimu kaos. No on kohe nii, et siin ei saa mitte midagi ette planeerida, vaid vanu asju kommenteerida…

Eelmisel kolmapäeval oli siis lõpuks meile viimane viimane päev (ei ole sõnakordus. Toim.) ja meil lasti koju minna juba lõuna ajal. Oli tore. Muidugi loeti sõnad peale, et vaid niikauaks, kuni neil jälle tellimusi tuleb, et siis nad panevad meid jälle rakesse, st naelutavad aluste külge. Usutlesid, et see peaks juhtuma uuel nädalal, seega nad helistavad meile mõne päeva pärast… Aga nagu ma juba korduvalt olen ütelnud ja mida ma ei väsi üle kordamast: austraallaste jutt on lihtsalt üks rodu sõnu, mille taga ei ole tõde.

Kui me reedel kõne ei saanud, saime aru, et oleme üksinda siin allilmas — kuna vanasse farmi tagasi ei saa ja siin tööga kah kõõks — otsutasime minna Sydneysse õnne proovima.

Õnneks me ei saanud kohe linna poole asuma hakata, sest minu uus fotokas oli teel Hong-Kongist Mildurase ja lapse uhiuus pangakaart ei olnud veel tema käeulatuses. Seega otsustasime, et oleme järgmise nädala neljapäevani, et meil selle ajani niikuinii hostel makstud.

Vahepeal tuli tagasi masendavast Eestist Maria, tuues kaasa uue sõbra ja voodikaaslase Kristiina. Mariale küll meie plaan siit jeehat tõmmata ei meeldinud, aga elu ei peagi olema meeldiv — tugev peab olema nagu ütles minu kallis sõbranna, kes keeras enda auto kolm korda üle katuse, saamata ainsatki kriimustust (Tervitused Õnnistesse!).

Teisipäeva hommikul aga lood muutusid. Istusin väljas, jõin hommikumahla ja ootasin kullerit, kui minu juurde tuli hosteli omanik ja pihtis, kui väsinud ta on ja kuidas talle enam see hosteli majandamine ja omamine ei meeldi. Saades teada, et ma kodukaid natuke oskan teha, nõudis, et ma hostelile kah teeksin ja lõppu poetas lause, et oli meie vana farmiga rääkinud ja nad ootavad meid tagasi. Väga tore!

Paar tundi hiljem aga rääkis ta Mariale, et ta peab selle farmiga ikka rääkima, et kas nad tahavad tagasi võtta/kas neil on vaja jne. Nagu WTF?

Aga kolmapäeval muutusid tuuled ja ma sain lõpuks oma fotoka kätte! Lisaks sellele jooksis hosteli omanik meile tuppa ja teatas särasilmil et me kõik alustame järgmisel päeval oma vanas farmis! Juhuu ja tunnitasu! jeei!

Ja täna ongi see päev, kui ma olen väsinud ja päiksesepõletustega tagasi töölt. Esimene päev. Korjasime zukiinisid ja kakkusime kilet kapsikumide pealt maha. 7h. See on 100 dollarit kätte. Juhuu!

Aga nagu ikka, ei ole halba ilma heata — Lapsel on päikesepiste ja Kritiinal kah midagi taolist, mind ajab Eestis aga taga kohtutäitur.

Mida ma siis jälle teinud olen? No väga lahe lugu. ca 5 aatat tagasi käisin Saksamaal. Helistasin sealt Eestisse, kasutatdes EMT-d. Kuu arve oli 4000 krooni. Kuna ma ei töötanud, siis ma ei maksnud seda raha ära. Üllatav oli, et ma sain nii palju rääkida, sest mul oli lepingus piirmääraks 800 krooni. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, EMT ei taganenud: et mina pean ise selle eest hoolt kandma, et üle 800 eegu ei räägi. Irw, eksole 😀 Noh, jäi asi siis nii, et saatsin ma nad sinna, kuhu ma ikka selliseid asju saadan. Kuni ma kolisin Tallinna ja sain rikkaks. Siis ma maksin võla ära. Aga oh õnnestust — just mõni nädal enne seda, kui ma võla ära maksin, oli EMT mind kohtusse andnud. Helistasin siis EMT-sse ja küsisin, et poisid, mis pullite. EMT vabandas ja andis teada, et kohtuasi on tagasi võetud. Saatsin EMT-le kirja, et kas me oleme siis tasa või jah ning nemad kinnitasid, et jah, meie vahel on kõik OK, mingeid rahasid kusagil ei ole vaja enam maksta. Hingasin kergendunult ja olin õnnelik.

Nüüd aga saatis kohtutäitur mulle kirja, et EMT nõuab minult ca 2000kr, et mina pean maksma Julianus Inkasso juriidilised kulud ja kohtukulud vms. Helistasin Julianusesse ja ei varjanud, et olin ärritunud. Küsisin, et mis see siis nüüd tähendab, et EMT ju kinnitas, et meie vahel on kõik korras ja keegi enam kellegile raha maksma ei pea. Selle peale teatas Julianus, et mingis dokumendis on kirjas, et ma pean neile maksma. Ma küsisin, et kus see dokument on? Nemas vastasid, et see oli nende kohtu paberite hulgas. OK. Aga miks siis EMT ehk firma, kes mind kohtusse andis, teatas PEALE SEDA, kui ma need paberid olin saanud, et ma ei pea enam neile midagi maksma? Julianud teatas, et sellise kinnituse andis mulle inimene, kellel ei olnud kompetentsi. Ja mina pean selle pärast muretsema? Kui EMT kinnitas, siis kas ma tõeesti pean selles kahtlema???

Sain aru, et Julianuse jurist, kes minuga rääkis ei ole selles süüdi, kuid ühes asjas on Julianus küll süüdi — kui ma pean neile raha maksma, siis miks ma kuulen sellisest asjast kohtutäiturilt? Ma ei ole saanud ainsatki kirja, e-maili ega telefonikõnet! Ja mida vastas Julianus? VÕLGNIKUD LUBAVAD IGASUGUSEID ASJU, SEEGA NEID EI USUTA. Ei usuta??? Kurat, mul ei olnud õrna aimugi, et ma neile mingeid kuradi juriidilisi tasusid pean maksma!

Hetkel ma ei ole üldsse pahane selle summa üle, see sitane 2000 krooni ei ole nii suur raha, et seda taga nutta, pealegi maksin ma paar kuud tagasi 15 000 kr sotsmaksu mittemillegi eest, niiet asi see 2000 siis on. Küll aga olen ma vihane, et ma kuulen mingitest asjadest kohtutäituritelt, sest mõned mehed on nii ülbed, et arvavad, et võlgnikud on valetajad ja jumal teab mida kõike veel.

Jumal, kuidas ma seda sitast Eesti Riiki vihakan. Kohtav.

Ja siia lõppu natuke ilusaid pilte, mis ma oma uhiuue riistaga tegin

Kuu. Sellise nurga all ta siin meil paistab…

Moon over Australia

Tarkusetera

For the mind to flower it has to gobeyond what it knows

Austraalia suurim, Murray jõgi

Murray river

Roosa papagoi

Twitter

1kuu / Minu võitlus aneemiaga

Posted in Mildura by fallenboy on 13. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Mariah Carey ft T-Pain – I Remember (Candy Bling/Remix)

13. Oktoober 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Möödas on peaaegu, et terve kuu. Raske kuu.

Paar kuud tagasi küsis mu taiwani sõbranna, et kas ma ei saa magada või milles viga, et mul on silmaalused mustad. Kuu tagasi küsis hosteli omanik, Ema, kas ma joon palju pissi (piss = õlu), et mul on silmaalused tumedad. Ma ei pannud seda eriti tähele, sest eks mul ajast aega on pidevalt panda silmad, aga tähele panin ma hoopis enda kondinõrkust. Ja katuse iseeneslikku liikumist. Interneti abiga viisin kõik need nähud kokku ja olin sunnitud tunnistama, et mul on aneemia. Selle asemel, et kohe rauatablette ostma joosta, läksin ma hoopis sellist teed, mille eest arstid mind kastreeriks — pöördusin Looduse poole! Ostin poest spinatit (minu arust ei ole vahet, kas spinat või peedilehed, aga eks see ole minu probleem), tuunikala, müslit, punapeeti, soja jne. Sest need ained kõik sisaldavad suhteliselt palju rauda. Lisaks eemaldasin menüüst tee ja kohvi, kuna need takistavad raua imendumist ja asendasin need hoopis C-vitamiini rikka mahlaga (C-vitamiin aitab raual paremini imenduda). Ja sundisin ennast sööma korralikku toitu, mitte poe kräppi. Peale paari päeva olid panda-/pesukaru silmad peaaegu, et läinud. Kellele on vaja kaasaegset hirmkallist arsti, kui meil on ligipääs internetile ja loodusele? 😀

Muideks, mais hakkas mul kõrv valutama ja kollast vett välja ajama. Alguses arvasin, et laps räägib nii palju lorajuttu, et mul lihtsalt hakkasid kõrvad sitavett jooksma, aga jällegi tänu internetile sain teada, et mul on põletik kõrvas (nn ujuja kõrv) ja peal 11 dollarilise rohu paarikordset kasutamist ei ole mu padjapüür enam kollaseid plekke täis.

Eestisse tagasi tulles hakkan arstina töötama!

Ja nüüd siis tööst. Täna oli 4. viimane tööpäev. See tähendab siis seda, et meile on juba eelmisest kolmapäevast saadik öeldud, et homme on teie viimane tööpäev, kuid siis iga päev ümber mõeldud. Sestap on väga raske enda plaane teha… Aga noh, hetkel pole hullu, sest mulle tuleb Hong-Kongist pakk uhiuue fotokaameraga! 12x suum, hakkan nüüd piilujaks!

Tööst veel. Seline hirmus lugu, et me ei saagi vist tagasi sinna heasse farmi, kus me eelmisel hooajal töötasime, sest hosteli omanik tegi kah endale farmi ja nüüd on meie farmi omanikud nende peale solvunud/kurjad ja ei võta siit hostelist enam kedagi sinna tööle. Kui hosteli omanik mainis, et me seal eelmisel aastal kah töötasime, siis ütlesid farmerid, et nad tahavad meiega silmast-silma rääkida… Natuke imelik on see lugu siin, aga eks näis, mis sellest siis saab. Muidu ei oleks ju lugu, et saab minna teise farmi, aga see on ikka väga hea farm ja heal ajal sai nädalas kõrvale panna 500 AUD-i. See on ju väga hea, sest olgem ausad, ma pean ju järgmisel aastal hullu ristiretke tagasi Eestisse võtma ja Jumal/Ansip vaid teab, mis seisus elu seal siis on…

Olge siis tublid ja kui kedagi valida ei oska, siis ärge minge valima! Sest kui ikka kedagi valida ei ole, siis ei tasu jätta maailmale muljet, et on, ajades enda osalusega osalusprotsendi suureks. Mina näiteks ei vali, sest kuidas saab seda jama valimiseks nimetada, kui ette lükatakse inimesed, kes tegelikut on kõik üks nägu ja üks tegu… tegemist on nagu SSSR-i valimistega, et näiliselt nagu valitakse, aga kedagi valida ei ole 😀

Keep it real, mate!

Reede õhta! Pissimängud!!!

Posted in Mildura by fallenboy on 18. sept. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Madonna ft Lil Wayne – Revolver

18. september 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

2 nädalat.

Viimane kord, kui ma kirjutasin, olin ma natuke purjus. Jätkakem traditsiooni.

Kahe nädalaga ei ole mitte midagi muutunud, sama sitt, uus nädal lihtsalt. Või siis minu puhul, sama kusi:

Eksole — täna jälle siin pidu, hosteli-emal on sünnipäev, seega jookseb alkoholi ojadena ja mu toakaaslane kuseb öösel toa täis… Pean oma asjad voodi alla või kapi ülemisele riiulile panema (ja palevatama, et ta purskkaevu unes ei näe).

Samas… Tunnene ennast nüüd natuke pahasti… Minust on ikka nii inetu eeldada, et ta kohe toa täis kuseb, kui tilga kangemat kraami saab… Sest olgem ausad, eelmisel nädalal ta ei kusenud… Eelmisel nädalavahetusel kuses ta enda täis. Vaatasin ja tundsin rõõmu, et nägin ja ei pidanud midagi tegema. Loodan, et ka täna öösel saan ma nii lihtsalt läbi.

Mitte midagi uut ja huvitavat muidugist rääkida ei ole, hoitakse tööl väevõimuga kinni, mis muidugi on tore, siis saavad kõik eesti töötud ehitajad minu peale kadedad olla… Samas ei ole see töö niisama lauda tulistamine kah, sain ju ametikõrgendust (vähemalt mulle meeldib nii mõtelda) — töötan nüüd alusemasina (pelletizer) peal, mis ise kõik vajalikud asjad ümber keerab ja hunnikusse tõstab, ma muudkui lae lauad vormi, naeluta kuis jaksa ja vajuta nuppu — siuh, sauh ja dilingelingeliin! Muidugi, palka ei tõstetud. Nagu ülemus täna uhkelt uuele kenale saksa kutile ütles: absolute minimum. Niipalju, kui soovid, niipalju sa ka saad!

Ja kõikidele RSS-i fännidele: see kollane plekk, mis siin paremas tulbas on, see, millel on valged triibud peal… Kops-kops!

So long, suckers!

A = A ehk Austraallased on nagu Ansip

Posted in Mildura by fallenboy on 5. sept. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: BoA – Girls On Top

5. september 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Ma olen unine.
Öösel pidu peeti, joodi, laaberdati ja kusti keset tuba.
Aga vaid pisike loiguke, sest ma nägin, mis toimus ja haarasin kusejal õlast.
Ja lükkasin ta vannitoa uksest sisse.
Vannitoas ma paljajalu ei käi.
Enam.
Kunagi.

Kaua veel?

Nädal oli siis kaks tagasi, kolmapäeval, ilm oli ilus. Kui ülemus, keda tema kõnnidefekti pärast Hamstriks kutsume, ütles, et töö saab otsa reedesel päeval. Lootsime lõpetamise puhul õlut saada.
Aga ei.

Nädal oli siis kaks tagasi, neljapäeval, ilm oli vist ilus. Kui ülemus, kes on paks ja kõnnib nagu hamster, lähenes minule ja Lapsele, tagantpoolt, et teatada, naerusui, et ta meid tahab, hullult, veel üheks nädalaks. Või isegi kaheks.

Meil olid plaanid, ilusad ja helesinised, et läheme Mildurast ära, põrutame Sydneysse ja litutame seal natuke, enne kui Mario meid tahab enda talumajapidamisse munataimi korjama. Või siis hoopis minna pealinna, South Australia osariigi omasse, Adelaide’i, et seal igavas linnas vaadata, mida teevad sealsed igavad inimesed ja neid siis kommenteerida. Ning siis minna Melbourne, Victoria osariigi tähtsaimasse linna ja seal hoorata. Niiet selg karvutu. Kellegil muul, mitte minul.

Aga me oleme eestlased, orjamaalsed ja rahajanulised. Oleme ikka kastitehases, kes eelmisel aastal sai miljoneid dollareid. Aga meie saame 13.50 tunnis. Õnneks dollareid.

Sellel nädala, neljapäeval, ilm oli ilus. Meie ülemus, taaruva kõnnakuga, naeratas lahkelt ja ütles, et me oleme head töölised ja töötame veel ühe nädala. Või isegi kaks. Meie naeratasime, kogelevalt, ja ütlesime “jeez, jeez” nagu orjadele kohane.

Ta meelitas meid, ja me kukkusime orki. Haledalt. Ta vajutas nuppu, mille peal on kirjas “head töölised” ja tõmbas kangi, mida tõmmatakse vaid juhul, kui miljonidollarilise käibega firma saab lüpsta seljakotlasi. Irvitus näos.

Meid kotiti, ja meile meeldis see.

Kõik teie ehitajad, kes te istute töötult. Vahtige nüüd. IT spetsialist ja inglise keele filoloog teevad teie tööd. Hästi.

Austraallaste jutt on aurav hunnik pullisitta. Mitte kunagi ei ole sellel reaalsusega pistmist. Justnagu Ansipi jutul.

Võik arvata, et ma elan Lõuna-Ameerikas ja kuulan sealseid riigijuhte.
Ei. Ikka Austraalia.

Oh miks pidi Hitler geenius olema, kellel olid mõned hetked deemonlikud. Eesti vajab temasugust juhti. Tema visioone, julgust ja tarkust. Neid eitavad vaid pimedad ja rumalad. Nemad näevad vaid Hitleri deemonlikke hetki.

Oh vaikige!