Allmaailm

Himuga räägin natsa

Posted in Mildura by fallenboy on 18. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: David Archuleta – A Little Too Not Over You

18.11.2008 Mildura, Victoria, Australia

Ma ei julge rääkida ega silmsidet kellegiga luua, sest uus-meremaalane muidu hakkab rääkima ja kui tema juba alustab, siis satub ta loopi ja enne katkestamist ta vait ei jää. Täna katsetades stir-fry juurvilju magusa pipra kastmes (mis läksid liiga suure sojakastmekoguse pärast tuksi, kuid sellegipoolest ikkagi kõrist alla), rääkis ta mulle korduvalt, kuidas ta Londonis poolakaid peksis ja politsei teda 40-kesi kinni võtma tuli. Ma võiksin rääkida detailsemalt, veelgi parem — tsiteerida, aga mul pole tahtmist.

Meie hosteli omanik, arvatavasti Peter, nimed mulle ju meelde ei jää, peab mingisuguseid läbirääkimisi homme, et meid Lapsega kusagile tööle saata. Ma küll ei oska arvata, millega tegu võib olla, kuid naabri aeda kiigates teeks julge pakkumise, et aednikuks ja mitte siit väga kaugele. Kui vaja soovitusi, siis härra Kull Sydneyst (nüüd vist juba Cold Coastilt) kindlasti neid annab.

Muidu on elu täitsa lilleline, nii lilleline kui see kevadises kõrbes olla saab ja Nukit pole me ikka veel näinud. Ega kuulnud. Hoolimata sellest, et me temast kogu aeg räägime ja teda sellega karja kutsume… Kui kellegil on Yu Hua number, siis võiks selle meile anda, saaks temaga natuke rääkida ja pärast tema inglise keele üle naerda.

So-so, is it a vegetable?

Really!?

Ups, see oli ju Miuki. My bad.

Milduras

Posted in Mildura by fallenboy on 17. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: David Archuleta – A Little Too Not Over You

17.11.2008 Mildura, Victoria, Austraalia

Uus osariik! Seekord siis Victoria. Melbournis on kah käidud ja võin täitsa silma vaadata ja tunnistada, et siiani on see linn jätnud mulle kõige parema mulje! Uued, stiilsed ja ilusad ehitised jne.. Ja loodus on siin kah täiesti pandav, mitte igav liiv ja üksikud puud nagu seal, kus me oleme siiani olnud.

Aga nüüd maandusime Mildurasse, et stone fruite korjata — need on siis igasugused viljad, millel on kivid sees — kirsid ja värgid. Mõnede andmete kohaset ka arbuusid. IRW. Austraallased ju, nende mõistusele ei tasu panustada.

Mildurasse saabusime eile ja loodame siin töötada, et oma rahast tühjaks saanud taskud ja kaardid taas täita ja Uus-Meremaale minna. Meie toas on üks vanem uus-meremaakas, kes lisaks sellele, et ta ennast 10 korda kordab, teab, et siin saab hea raha veiniistandustes jne. Ja ta kordab ennast kogu aeg. Näiteks eile rääkis ta kindlasti 20 korda, kuidas 2-3 korda nädalas poes käimine on ca 2 korda odavam, kui igapäevane. Ja siis ta kordas seda nii kakskümmend korda. Ta üldse kordab ennast kogu aeg. Et paar korda nädalas poes käimine on umbes.. ma ütleks, et 2 korda odavam, kui siis, kui iga päev käia. Ja siis ta kordas seda kogu aeg. Nii naljakas, kuidas ta ennast kordas kogu aeg.

Aga te ei teagi ju, et me magasime täitsa tähise taeva all Austraalia pealinnas 😛

13 novembril istusime oma uhke Ford Falconi rendika sisse ja sõitsime Austraalia Eesti külla — asub see ca 1,5h Sydneyst Melbourei poole. Kuulasime kohalike taatide-eitede koorilaulu ja hiljem istusime küla aktivistide juures ja kuulasime nende pajatusi. Edasi liikusime Canberrasse, ACT-i (Australian Capital Territory) ja leidsime Resting Area, kus plaanisime magamiskotis öö mööda saata. Õnneks oli seal S U U R naine, kes ütles, et siin leidub usse ja rangereid, kes teevad trahvi, kui siin meid magamas leitakse ja soovitas minna kusagile Shelli bensuka taha karavaniparki. Läksimegi. Ja magasime seal tähtede kaitsva valguse all kuni kella 5-ni, siis hüppasime autosse ja sõitsime kusagile mäe otsa edasi magama, sest kartsime, et pargivaht tuleb meilt raha kasseerima. Elus esimest korda niimoodi lageda taeva all magada ja .. täitsa norm!

Mäe otsas päikesetõus vaadatud ja natsa veel tukastatud, liikusime Canberrasse sisse, kus käisime söömas ja külastasime capitol hilli ja parlamendihoonet. Siis aga edasi Melbornei poole. Kõik oli ilus ja tore, kuni Lake Entrance juures hakkas autol bensunäit vilkuma. Läksime siis bensukasse ja… Bensukas pandi meie nina all kinni! Ma küll meelitasin müüjat shokolaadi ja talle meelepärasega, tema aga oli külm nagu kala ja teatas “NO matter what you’re gonna say, I’m not selling! I wanna go home!”. Värdjas lits. Ma rääkisin talle hirmulugusid, kuidas me Melbournei peame jõudma ja kuidas me oleme ahastuses ja autotäie kaupa nutame, teda see muidugi ei huvitanud. Ostsime siis sõõrikuid ja limpsu, et masendust ära süüa, kuni üks tüdrukutest sai jutule ühe kutiga, kellel oli kõige kallim autokindlustus, mis tähendas, et vajadusel saadetakse benssu sinna, kuhu vaja. Nii ta siis etendaski stseeni, et tema on autu omanik ja tal on vaja kiiremas korras 5 liitrit bensu, et sõita Bairnstalesse, et seal paak täis tankida. Ja kindlustuspettus läkski läbi! Ja raha ta ka ei võtnud, ütles et kingitus Austraalia poolt! Väga tore. Oli plaanis veel natuke nutta ja üritada nii paak täis kerjata, aga noh, aega hingas kuklasse. Kusjuures kutt andis mulle oma visiitkaardi, et ma talle helistaks, sest ta tahab kodukat! Peaksin talle kunagi helistama.

Edasi sõitsime Bairnsdalesse ja kui kohale jõudsime, saime aru, et me oleks sinna jõudnud ka ilma suurema draamata — bensu oli maa ja ilm! Aga tore ikkagi.

Tankisime masina kurguni täis ja läksime kiriku kõrvale parkimisplatsile magama — see kord siis autos, sest taevaluugid olid pisut valla.

Hommikusöök Subways ja Melbournei poole taas teele. Kohale jõudsime kell 12 paiku. Kell 1 lahkusime tüdrukutest, et sõita Mildurasse, aga kuna kusagil ei olnud netti, et leida mõne hosteli numbrit, kuhu oma tagumik parkida, otsustasime jääda 1 ööks Melbournei, et magada natsa ja otsida kedagi, kelle juures Milduras minna.

Hostel Melbourneis oli muidugi … ülemise nari madratsit hoidsid üleval vaid kolm latti, kõik toelauad olid ära korjatud. Seega oli oht, et kui ma avaldan ühele kohale rohkem survet, kui vaja, siis ma kukun alla taiwani kuti peale. Õnneks seda ei juhtunud.

Hommikul kell pool 9 hakkasime rongiga kihutama Swan Hilli poole. Swan Hillist bussiga Midurasse ja siin me nüüd oleme.

Hostelis on tasuta wireless, mis küll kiirusrekordeid ei purusta, aga asi seegi. Ja hostelis on vaid 30 kohta, seega on siin selline hea atmosfäär. Ja koos meiega on hetkel hostelis 15 inimest 🙂 Igati rahul. Kui nüüd vaid tööga ennast vaid tappa saaks!

PS! Kõik, kes soovivad alla võtta — tuleg Austraaliasse! Ma olen 4 kuuga maha võtnud 8 kilo! Ma kaalun nüüd sama palju, kui siis, kui ma Viljandist Tallinna tulin. Väga uhke. Ja põhiline pekk põles Home Hillis, 30 kraadises kuumuses meloneid korjates.

Nüüd on mul plaan rasvapõletuslaagreid korraldama hakata! Ma saaks miljonäriks. Vaadates ringi — turgu on! Ja oi, kui palju on turgu! Et rasvapõletuslaagreid tegema hakata, sest ma võtsin 4 kuuga maha 8 kilo. Ja nüüd siis hakkan rasvalaagreid korraldama. Sest mina võtsin maha 8 kilo. 4 kuuga

Beecroft

Posted in Sydney by fallenboy on 12. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: David Archuleta – Desperate

12.11.2008, Sydney, NSW, Australia

Eile sabusime Põhja-Sydneysse eestlate juurde. Väga lahedad ja sõbralikud! Sai kogemusi vahetatud ja austraalasi klatsitud. Lapsega koristasime aeda — pügasime hekke, rohisime ja saagisime põõsastest välja kuivanud oksi. Selline aednikutöö on mulle hingelähedane, seega koppa ees ei näinud ja tuju hea. Siin kohtutud tüdrukud lähevad homme Melbourne’i, läheme nendega kaasa ja sõidame Melbourne’st Mildurasse või Swan Hilli, kus peaks olema talutööd tohhuja ja enamgi veel. Niiet kõik, kellel oli plaan meiega liiuda — oleme ainult 700 kilomeetrit lõuna-läänes, niiet ei ole raske meile järele tõtata 😛

Melbournei läheme me kolm päeva, rendiautoga, eks näis, mis välja tuleb 😛

Edasi, edasi

Posted in Sydney by fallenboy on 11. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: Kerli – Walking On Air

11.11.2008, Sydney, NSW, Austraalia

Ja ongi aeg käes, et maha jätta meie koduks olnud Funkhouse — nimelt ei saa siin rohkem olla, kui 28 päeva. Eile otsisime Lapsega, kuhu minna — kuhu farmi minna. Meie eelistus, Griffith, meid ei hellitand, ütles kohe, et kohad täis ja tööga on nagu on. Veel mõned kohad ja nutt kerkis kurku — kohad täis ja tööd ei ole. Masendav. Veel hilja õhtu uut elamist otsides sattusime Orkutis peale kuulutusele, kus pakuti põõsalõikamise eest sööki ja elukohta! Lausa ideaalne! Kuna me ei tea, kuhu poole minna, siis saab natuke aega ringi vaadata ja samme ette planeerida. Läheme täna kella 11-ks kohale, vaatame, mis meid ees ootab.

Eile linnas jalutades möödusime mingist kinost ja mis me näeme: inimesi nagu murdu, ootavad kõik High School Musicali esilinastust, sest 4 peategelast külastavad ise kah seda kino. No jäime siis meiegi vaatama, et millised need tüdrukud välja näevad – Zac ja kes nad kõik on. Poolteist tundi ootasime! Me küll ei teadnud, kas nad peavad tulema välja või sisse minema, aga noh, vahet pole. Tore oli ka see, et inimesed, kes seal seisid ja ootasid, ei teadnud, mida või keda nad ootavad ja küsisid siis meilt, et mis siin toimub ja mida me ootame.

No lõpuks nad siis tulid. Ja läksid sisse. Eriti nagu ei näinud, aga ega seal midagi polnudki näha. Telefoniga tegin pilte pea igast autost, mis kino ette seisma jäi ja kust keegi välja tuli, sest olgem ausad — mul ei ole õrna aimugi, millised need osatäitjad välja näevad.

Pooleteise tunni jooksul nägin ka skeemi, kuida staare tehakse — kõigepealt ajatakse inimesed kokku kitsasse ruumi, et nad võimalikult palju üksteist tunnetaksid. Siis pannakse peale muusika, et inimestel tuju paremaks teha. Siis visatakse neile nänni, mida riputada-raputada, kui selleks käsk antakse. Ja siis harjutatakse kiljumist. Kui poolteist tundi sellist treeningut teha, siis mass juba teab, et kui üliameerikalik tsiirliider käed üles tõstab (“kogemata”) või kui kaamera on rahva poole suunatud, siis tuleb kiljuda nii kõvasti, kui toru võimaldab. Ja selleks ajaks kui tüdrukud platsis on, kiljub iga inimene, teadmata, kelle või mille peale. Ja noh, need tsiirliiderid, kes keplesid punase vaiba peal, need ajasid naerma isegi kõige tõsiusklikuma — nad lihtsalt olid nii komilises oma ülimas positiivsuses.

Ja kui tüdrukud välja tulid, tõstsid tsiirliidrid käed üles, inimesed kiljusid ja vehkisid oma nänni, niiet telekast tundus, et tegemist on röögatute fännidega. IRW

Kui tüdrukud saabusid, meie lahkusime.

Viirussed

Posted in Sydney by fallenboy on 8. nov. 2008

08.11.2008. Sydney, NSW, Australia

Vahet pole, kas oled sa soojal või külmal maal – novembrikuised (et mitte ütelda sügisesed) nohud-kähedad kurgud murravad järjekindlalt. Lapsel on juba parem, minul on juba halvem. Same old, same old.

4 kuud!

Posted in Sydney by fallenboy on 7. nov. 2008

Täna, 7.11.2008, saab mul Austraalias täis 4 kuud. Tundub, nagu oleks terve igaviku siin olnud!

Nunn, Sveits, jasmiinitee, Gyudong ja hai hambad

Posted in Sydney by fallenboy on 6. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: The-Dream – So Real So Fake

06. november 2008, Sydney, NSW, Austraalia

Vabandust, et ma pole paar päva kirjutanud! Eriti vabandan Tallinki inimeste ees (statistikast paitab, et neil on meie vastu TO HU TULT suur huvi). Aga teate, asjad on nii igavad, et paari päeva peale saab ehk mõne sündmuse kokku kirjutada… Näiteks täna poes käies jalutas meie ees neiu, kelle särgile oli kirjutatud “Try to resist me…” ja mina ütlesin selle peale “It’s not very hard”. Ma pean enda käsile võtma ja endale selgeks tegema, et siin ei saa inglise keeles (kõva häälega) kommenteerida. Ja mitte ka eesti keeles! Täna Paddy’s Marketis poodides tuslates sattusime pealt kuulama kahte eestlast — jube põnev oli käituda tummahambana 🙂 Nad ei saanudki aru, et me eestlased olime.. Ahahahaha! Niiet kui Te olite kella poole 4 paiku Paddy’s Marketis meenetepoes, siis tea, et teid on nähtud!

Aga alustame siis uuesti:

Nunn – Carl Nunn, Agile vanemkonsultant, kes mulle selle ajakirjandusemaigulise töökoha leidis. Iga päev helistab ja kinnitab, et saab kohe-kohe minu proovitöö kohta feedbacki. Mees, tunnista kaotust ja ära aja pada, eks! Eile helistas ja pakkus mulle ideaalset kohta — XHTML-CSS spetsi, kes oskab natsa JavaScripti. Olin huvitatud. Ja siis tuleb välja, et Optus. No tule taevas appi! Ütlesin, siis et ei aitäh, olen seal käinud ja oma intermediate tasemel JavaScriptiga võivad nad kaka sisse püherdama minna 🙂

Sveits (mul pole siis shaad) – Prantslane, meie laps, kolis esmaspäeval välja — sai mingi sponsorshipiga töökoha ja kolis Manlysse. Asemele tuli 35 aastane sveitslane, kes on KURAT! kui jutukas. Räägib kogu aeg kvaliteedist ja kuidas seda Austraalias ei ole. Talle ei meeldi Austraalia — talle meeldis küll sõita läbi kõrbe, aga linnad ja idarannik talle mokka mööda ei olnud. Puuksutab hirmsasti — alguses sai sellest nina aru, nüüd juba kinnitavad seda ka kõrvad.

Jasmiinitee – roheline tee jasmiiniõitega! Sa raisk, kui hea! Ma Paddy’s Marketis kogu aeg seda tellin — seal on ta külmana, jääkuubikud sees… Mmmm. Meega.

Gyudong – tema on siis korea poiss, kes oli meie toanaaber Cabooltures. Saabus üleeile Sydneysse, täna saime kokku, andis meile Caboolturesse saabunud kirjad ja käisime koos söömas. Läheb järgmine nädal Koreasse, detsembris tagasi. Vedasime lapsega kihla, et kui ta esimese 10 minuti jooksul Laura kohta ei küsi, söön ma oma mütsi ära. Kurat, venitas 20 minutit välja!

Hai hambad – tegelt hammas. On mul kaelas.

Teine november

Posted in Sydney by fallenboy on 2. nov. 2008

Hetkel mängib iTunesis: The-Dream – So Real, So Fake

02. November 2008, Sydney, NSW, Austraalia

Tänane (ja ka eilne) päev ei olnud mitte midagi erilist. Sain teada, et kliima ei soojene, vaid hoopis jaheneb, mis on täieti loomulik looduse käik. Ja täna, nagu ka mitmel teisel selle nädala päeval, lasin ma Paddy turu toidukohtus endale valmistada teravas kastmes kala (nad teevad seda tavaliselt kanaga, aga mina ju armsaid pisikesi linnukesi ei söö). Ja siis uimane tuigerdamine kesklinnas. Otsisime The Blade Runneri raamatut, mis on pärit Riista* sulest, aga ei leidnud. Seega pidin ma blogsStationist sikutama maha blogisid, mida lugeda. Päris palju eestlasi on emigreerunud Aussi. Exodus 08.

Homme ehk Carl Nunn teatab mulle, et ma olen megaandekas ja just see, keda tahab see suur meediakorporatsioon enda ridades näha. Kuigi mul pole eriti huvi sinna minna… Aga eks näis. Peaks vist endale kusagile farmi töö otsima… Aga jah, eks sellega veel aega on — ja äkki on mind vaja kusagie kõrvalosatäitjaks vms… Ei saa ju linnast lahkuda, eriti peale sellist karjääripööret.

*********
* Dick