Allmaailm

Maaka teine tulemine

Posted in Mildura by fallenboy on 29. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Samuel Barber – Adagio for Strings, Op. 11

29. Oktoober 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Täna sai nädal täis põllutöölisena. Ei naera, nutta tahaks küll — selg on valus, jalad tõmbavad krampi, nina ajab nahka, päike kõrvetab, zukiinid kasvavad kiiresti ja veel mõned põhjused. Kokkuvõtvalt — teine tulemine ei andnud loodetud tulemust.

Siin on hirmus kuum, pügalad tiirlevad kolmekümne ja enama punkti ümber, seega võtab päike kogu jõu ära. Lisaks veel seljavalu pidevast kummardamisest ning sellele kõigele lisaks veel kartus, et ma saan JÄLLE sõimata-noomida-kärkida, et ma jätan liiga palju zukse maha. Aa. Kastitehas oli ikka nii armas ja tore…

Aga ei! Tugev peab olema! Läheme hommegi poole seitsmeks tööle ja trotsime kõiki meie teele veeretatud raskusi. Kui Laps just päiksespistet jälle ei saa või Maria oma jalgu alla ei võta.

Elu on lill! Mis sellest, et hetkel tudub see lill küll pisut kuivanud olvat!

Kuradi kuum on!

Kapsikumi ehk paprika põld

Capsicums

Advertisements

Tööst ilma, ahastus. Puhkusest ilma, ahastus

Posted in Mildura by fallenboy on 22. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Frankie J – Greatest Thing

22. oktoober 2009 Mildura, Austraalia, Victoria

Kui Austraalia läheks üle plaanimajandusele, võtaks võimu kaos. No on kohe nii, et siin ei saa mitte midagi ette planeerida, vaid vanu asju kommenteerida…

Eelmisel kolmapäeval oli siis lõpuks meile viimane viimane päev (ei ole sõnakordus. Toim.) ja meil lasti koju minna juba lõuna ajal. Oli tore. Muidugi loeti sõnad peale, et vaid niikauaks, kuni neil jälle tellimusi tuleb, et siis nad panevad meid jälle rakesse, st naelutavad aluste külge. Usutlesid, et see peaks juhtuma uuel nädalal, seega nad helistavad meile mõne päeva pärast… Aga nagu ma juba korduvalt olen ütelnud ja mida ma ei väsi üle kordamast: austraallaste jutt on lihtsalt üks rodu sõnu, mille taga ei ole tõde.

Kui me reedel kõne ei saanud, saime aru, et oleme üksinda siin allilmas — kuna vanasse farmi tagasi ei saa ja siin tööga kah kõõks — otsutasime minna Sydneysse õnne proovima.

Õnneks me ei saanud kohe linna poole asuma hakata, sest minu uus fotokas oli teel Hong-Kongist Mildurase ja lapse uhiuus pangakaart ei olnud veel tema käeulatuses. Seega otsustasime, et oleme järgmise nädala neljapäevani, et meil selle ajani niikuinii hostel makstud.

Vahepeal tuli tagasi masendavast Eestist Maria, tuues kaasa uue sõbra ja voodikaaslase Kristiina. Mariale küll meie plaan siit jeehat tõmmata ei meeldinud, aga elu ei peagi olema meeldiv — tugev peab olema nagu ütles minu kallis sõbranna, kes keeras enda auto kolm korda üle katuse, saamata ainsatki kriimustust (Tervitused Õnnistesse!).

Teisipäeva hommikul aga lood muutusid. Istusin väljas, jõin hommikumahla ja ootasin kullerit, kui minu juurde tuli hosteli omanik ja pihtis, kui väsinud ta on ja kuidas talle enam see hosteli majandamine ja omamine ei meeldi. Saades teada, et ma kodukaid natuke oskan teha, nõudis, et ma hostelile kah teeksin ja lõppu poetas lause, et oli meie vana farmiga rääkinud ja nad ootavad meid tagasi. Väga tore!

Paar tundi hiljem aga rääkis ta Mariale, et ta peab selle farmiga ikka rääkima, et kas nad tahavad tagasi võtta/kas neil on vaja jne. Nagu WTF?

Aga kolmapäeval muutusid tuuled ja ma sain lõpuks oma fotoka kätte! Lisaks sellele jooksis hosteli omanik meile tuppa ja teatas särasilmil et me kõik alustame järgmisel päeval oma vanas farmis! Juhuu ja tunnitasu! jeei!

Ja täna ongi see päev, kui ma olen väsinud ja päiksesepõletustega tagasi töölt. Esimene päev. Korjasime zukiinisid ja kakkusime kilet kapsikumide pealt maha. 7h. See on 100 dollarit kätte. Juhuu!

Aga nagu ikka, ei ole halba ilma heata — Lapsel on päikesepiste ja Kritiinal kah midagi taolist, mind ajab Eestis aga taga kohtutäitur.

Mida ma siis jälle teinud olen? No väga lahe lugu. ca 5 aatat tagasi käisin Saksamaal. Helistasin sealt Eestisse, kasutatdes EMT-d. Kuu arve oli 4000 krooni. Kuna ma ei töötanud, siis ma ei maksnud seda raha ära. Üllatav oli, et ma sain nii palju rääkida, sest mul oli lepingus piirmääraks 800 krooni. Vaidlesin, mis ma vaidlesin, EMT ei taganenud: et mina pean ise selle eest hoolt kandma, et üle 800 eegu ei räägi. Irw, eksole 😀 Noh, jäi asi siis nii, et saatsin ma nad sinna, kuhu ma ikka selliseid asju saadan. Kuni ma kolisin Tallinna ja sain rikkaks. Siis ma maksin võla ära. Aga oh õnnestust — just mõni nädal enne seda, kui ma võla ära maksin, oli EMT mind kohtusse andnud. Helistasin siis EMT-sse ja küsisin, et poisid, mis pullite. EMT vabandas ja andis teada, et kohtuasi on tagasi võetud. Saatsin EMT-le kirja, et kas me oleme siis tasa või jah ning nemad kinnitasid, et jah, meie vahel on kõik OK, mingeid rahasid kusagil ei ole vaja enam maksta. Hingasin kergendunult ja olin õnnelik.

Nüüd aga saatis kohtutäitur mulle kirja, et EMT nõuab minult ca 2000kr, et mina pean maksma Julianus Inkasso juriidilised kulud ja kohtukulud vms. Helistasin Julianusesse ja ei varjanud, et olin ärritunud. Küsisin, et mis see siis nüüd tähendab, et EMT ju kinnitas, et meie vahel on kõik korras ja keegi enam kellegile raha maksma ei pea. Selle peale teatas Julianus, et mingis dokumendis on kirjas, et ma pean neile maksma. Ma küsisin, et kus see dokument on? Nemas vastasid, et see oli nende kohtu paberite hulgas. OK. Aga miks siis EMT ehk firma, kes mind kohtusse andis, teatas PEALE SEDA, kui ma need paberid olin saanud, et ma ei pea enam neile midagi maksma? Julianud teatas, et sellise kinnituse andis mulle inimene, kellel ei olnud kompetentsi. Ja mina pean selle pärast muretsema? Kui EMT kinnitas, siis kas ma tõeesti pean selles kahtlema???

Sain aru, et Julianuse jurist, kes minuga rääkis ei ole selles süüdi, kuid ühes asjas on Julianus küll süüdi — kui ma pean neile raha maksma, siis miks ma kuulen sellisest asjast kohtutäiturilt? Ma ei ole saanud ainsatki kirja, e-maili ega telefonikõnet! Ja mida vastas Julianus? VÕLGNIKUD LUBAVAD IGASUGUSEID ASJU, SEEGA NEID EI USUTA. Ei usuta??? Kurat, mul ei olnud õrna aimugi, et ma neile mingeid kuradi juriidilisi tasusid pean maksma!

Hetkel ma ei ole üldsse pahane selle summa üle, see sitane 2000 krooni ei ole nii suur raha, et seda taga nutta, pealegi maksin ma paar kuud tagasi 15 000 kr sotsmaksu mittemillegi eest, niiet asi see 2000 siis on. Küll aga olen ma vihane, et ma kuulen mingitest asjadest kohtutäituritelt, sest mõned mehed on nii ülbed, et arvavad, et võlgnikud on valetajad ja jumal teab mida kõike veel.

Jumal, kuidas ma seda sitast Eesti Riiki vihakan. Kohtav.

Ja siia lõppu natuke ilusaid pilte, mis ma oma uhiuue riistaga tegin

Kuu. Sellise nurga all ta siin meil paistab…

Moon over Australia

Tarkusetera

For the mind to flower it has to gobeyond what it knows

Austraalia suurim, Murray jõgi

Murray river

Roosa papagoi

Twitter

1kuu / Minu võitlus aneemiaga

Posted in Mildura by fallenboy on 13. okt. 2009

♪ Hetkel mängib iTunesis: Mariah Carey ft T-Pain – I Remember (Candy Bling/Remix)

13. Oktoober 2009 Mildura, Victoria, Austraalia

Möödas on peaaegu, et terve kuu. Raske kuu.

Paar kuud tagasi küsis mu taiwani sõbranna, et kas ma ei saa magada või milles viga, et mul on silmaalused mustad. Kuu tagasi küsis hosteli omanik, Ema, kas ma joon palju pissi (piss = õlu), et mul on silmaalused tumedad. Ma ei pannud seda eriti tähele, sest eks mul ajast aega on pidevalt panda silmad, aga tähele panin ma hoopis enda kondinõrkust. Ja katuse iseeneslikku liikumist. Interneti abiga viisin kõik need nähud kokku ja olin sunnitud tunnistama, et mul on aneemia. Selle asemel, et kohe rauatablette ostma joosta, läksin ma hoopis sellist teed, mille eest arstid mind kastreeriks — pöördusin Looduse poole! Ostin poest spinatit (minu arust ei ole vahet, kas spinat või peedilehed, aga eks see ole minu probleem), tuunikala, müslit, punapeeti, soja jne. Sest need ained kõik sisaldavad suhteliselt palju rauda. Lisaks eemaldasin menüüst tee ja kohvi, kuna need takistavad raua imendumist ja asendasin need hoopis C-vitamiini rikka mahlaga (C-vitamiin aitab raual paremini imenduda). Ja sundisin ennast sööma korralikku toitu, mitte poe kräppi. Peale paari päeva olid panda-/pesukaru silmad peaaegu, et läinud. Kellele on vaja kaasaegset hirmkallist arsti, kui meil on ligipääs internetile ja loodusele? 😀

Muideks, mais hakkas mul kõrv valutama ja kollast vett välja ajama. Alguses arvasin, et laps räägib nii palju lorajuttu, et mul lihtsalt hakkasid kõrvad sitavett jooksma, aga jällegi tänu internetile sain teada, et mul on põletik kõrvas (nn ujuja kõrv) ja peal 11 dollarilise rohu paarikordset kasutamist ei ole mu padjapüür enam kollaseid plekke täis.

Eestisse tagasi tulles hakkan arstina töötama!

Ja nüüd siis tööst. Täna oli 4. viimane tööpäev. See tähendab siis seda, et meile on juba eelmisest kolmapäevast saadik öeldud, et homme on teie viimane tööpäev, kuid siis iga päev ümber mõeldud. Sestap on väga raske enda plaane teha… Aga noh, hetkel pole hullu, sest mulle tuleb Hong-Kongist pakk uhiuue fotokaameraga! 12x suum, hakkan nüüd piilujaks!

Tööst veel. Seline hirmus lugu, et me ei saagi vist tagasi sinna heasse farmi, kus me eelmisel hooajal töötasime, sest hosteli omanik tegi kah endale farmi ja nüüd on meie farmi omanikud nende peale solvunud/kurjad ja ei võta siit hostelist enam kedagi sinna tööle. Kui hosteli omanik mainis, et me seal eelmisel aastal kah töötasime, siis ütlesid farmerid, et nad tahavad meiega silmast-silma rääkida… Natuke imelik on see lugu siin, aga eks näis, mis sellest siis saab. Muidu ei oleks ju lugu, et saab minna teise farmi, aga see on ikka väga hea farm ja heal ajal sai nädalas kõrvale panna 500 AUD-i. See on ju väga hea, sest olgem ausad, ma pean ju järgmisel aastal hullu ristiretke tagasi Eestisse võtma ja Jumal/Ansip vaid teab, mis seisus elu seal siis on…

Olge siis tublid ja kui kedagi valida ei oska, siis ärge minge valima! Sest kui ikka kedagi valida ei ole, siis ei tasu jätta maailmale muljet, et on, ajades enda osalusega osalusprotsendi suureks. Mina näiteks ei vali, sest kuidas saab seda jama valimiseks nimetada, kui ette lükatakse inimesed, kes tegelikut on kõik üks nägu ja üks tegu… tegemist on nagu SSSR-i valimistega, et näiliselt nagu valitakse, aga kedagi valida ei ole 😀

Keep it real, mate!