Lõpetage see kuradi vingumine ja hakake elama!

Hetkel mängib iTunesis: Unique – Beat Of My Drum

1. juuni 2009, Mildura, Victoria, Australia

Täna hakkas meil ametlikult talv. Väljas on koerailm.

Viimastel päevadel olen saanud (kodu)eestlaste käes võtta, nagu oleksin tuppasittunud kass. Tunnen siiski, et mulle on alatult ülekohut tehtud..

Esiteks siis klaariks selle rahaasja ära. Minu Austraalia reis on puhkus, ma ei ole siia tulnud eesmärgiga raha kokku ajama, et eestis ’74 aasta bemmi osta. Eksole. Ja kui palju mina siin teenin või kui palju ma kõrvale panen või mis raha eest ma siia tulin ei ole kellegi asi! Miks te olete nii kadedad? Ma tõesti ei saa aru. Muidugi on hea vinguda, et raha ei ole, laenu vaja tagasi maksta, karjääri vaja teha või kurat teab, mida veel, aga vingumine ei tee asju paremaks! Lõpetage see kuradi vingumine ja hakake elama!

Järgnev punkt ei käinud küll minu kohta, aga ma millegi pärast tunnen ennast siiki puudutatuna: “Kes Eestis hakkama ei saa, läheb välismaale”. Kadedusest nõretav väide, mida võiks vabalt lugeda “Ma ise ei saa välismaal hakkama, sestap jään Eestisse”.

Aga miks ma üldse ennast kaitsen? Ma ei ole teinud mitte kõige vähimatki halba. Tundub, et kogu see viimase aja negatiivsuspuhang on tingitud sellest, et Eestis elu järjest sitemaks läheb. Ja selle asemel, et enda enesetunnet parandada kellegile head soovides, situtakse nii endale, kui teistele hinge, lootes, et see midagi paremaks teeb. Ei tee, te peaksite seda ju nüüdseks juba teadma.

Lõpetuseks teen teile tagasi (ma ikkagi olen eestlane), kuigi see on nii madal: Eestis kaotavad ju suuremalt jaolt töö inimesed, kes ei saa enda tööga hakkama või on lihtsad hariduseta reatöölised?

Advertisements