Allmaailm

Shalla ja Lallaa

Posted in Mildura by fallenboy on 4. Jan 2009

Tere,

Hetkel mängib iTunesis: Seal – The Right Life

4. jaanuar 2008. Mildura, Victoria, Australia

Ilusa aastavahetuse esimene nädal. Uusaastalubaduseks on mu sellel aastal tegelt mitu erinevat:

1. Jätan suitsetamise maha. NO muidugi ma ei suitseta, aga ma olen nüüd esimene inimene, kes 3 jaanuaril saab öelda, et ma ikka veel ei suitseta
2. To have more fun
3. To be more relaxed

Need, kes mind süüdistavad uusaastalubaduste kopeerimises (täpsemalt 2. ja 3. lubadus), need inimesed on lahedad ja teavad, mis on hea! Head uut aastat teile!

Uus aasta.

Jah, ma arvan, et üle 22 aasta võtsin ma esimest korda uut aastat vastu magades. Üksi. Sellel on tegelikult üks täiesti loogiline seletus. Nimelt sellepärast, et farmis meile juua ei antud, kui välja arvatud 1 külm Carlton, otsustasime Lapsega minna poodi ja osta natuke rummi. No rumm ja mina, teate ju küll. Valisime nostalgiast Bundabergi rummi (36 dollarit) (mis tuleb vaid tumedana!?), 6 liitrit Pepsit (2 liitrit = 1 dollar, seega $3) ja 5 kilo jääd (3.50 dollarit) ja ühe shokolaadikoogi (5.99 dollarit). Magasime ja kell 8 hakkasime alkoholinautimist ette valmistama — peksime noaga 5 kilosest jääkotist pisikesi jäätükke välja. Hosteli köögis. Hoolimata noast minu käes tuli meie juurde (põsk)habemega transvestiit, kes kutsus meid teise majja pidutsema ja kuhu ma lubasin kohe tulla, kui ma valmis (purjus) olen. Oma kutset esitas ta seistes paljalt keset kööki, aga ma ei tea, kui suur peenis tal on, sest ma ei vaadanud, aga nägin, et tal on kanni peal tätoveering.

Esimest jooki segades tuli välja, et meil ei ole teist tassi ja lillevaasist rumminautimine on lubamatu ja prolelik, seega läksime Colesisse ja ostsime 2 dollari eest plastmassist tassi. Tagasi jõudes oli küll jää juba sulanud, aga siiski jätkasime rumminautimist. Peale 2-te Patsy ja Eddy (Go Pats!) lugu otsustasin, et ma olen nüüd nii mentaalselt, kui ka psühhloogiliselt valmis minema teise majja teiste hostelisviibijatega pidutsema (jah, ma eriti nendega ei suhtle, sest teate… ma ei ole just inimeste inimene)… Enne seda aga tahtsin minna WC-sse kuskale. Aga assamait! — pissi ajal tuli ka väike rops. Ja veel 1. Ja veel 1… Ja siis tuli Laps äsjaostetud tassiga ja pakkus mulle vett juua. Palju-palju vett juua. Ja küsis kus mu sõrmed on ja miks nad kurgus ei ole. Kui ta oli mind sundinud tohutustes kogustes vett sisse kaanima ja siis selle välja oksendama (Where’sthefuckin’point?) jalutasin ma tagasi enda munaviljakorjajatehüti ukselävele, istusin uksepakule ja nõiatusin uksepiidale, kui OI! Väike rops tuli, jälle. Keerutasin silmi ja läksin WC-sse tagasi. Mitte ainult ropsi pärast — oksendamise aeg oli märkamatult jõudnud staadiumisse, kus situkas nõudis oma osa. Kõigepealt rops ja siis muud asjad. Aga kui juba kord potile istutud, ega sealt enam maha niisama saa.. Nii ma siis seal tiksusin ja tukkusin, kuni imelik hakkas ja ma püksid rinde alla vedasin ja tähtsal näol munataimekorjajatehütti naasin. Saanud üle läve, viskusin põrandale pikali ja puhkasin jalga. Endale märkamatult sai tukk minust jagu ja ma suikusin unne. Varsti aga hakkasid külmapoisid näpistama ja ma kaeblesin külma üle. Läksin voodisse ja jäin magama. Laps küll väidab, et kui ma vingusin, et külm on ja värisesin nagu lits maksuametis, pani tema õla alla ja tassis mind voodisse, aga kuna mul ei ole sinikaid ega marrastusi, arvan ma siiski, et ma läksin sinna enda jala peal, tänan väga.

Järgmisel hommikul ärkasin vara, kell 5 on vara minu jaoks — olen harjunud kell 5 ärkama ja minu bioloogiline kell on väga täpne. Mõtlesin, et kus mu mobiiltelefon on, kas WC-s või teksade taskus. Aga just siis hakkas äratus tööle, sest telefon, vanadusnõtruses (2a) arvas, et ma pean 1. jaanuaril tööle minema. Vaigistasin ta õrna surveavaldusega õigesse kohta ja magasin edasi.

Hommikul sõin võileibu ja jõin head teed. Health-health-health. Imelikul kombel ei olnud mul pohmakat… Seega kes ei taha pohmelust, need peavad joomise lõpetades kõik välja oksendama ja magu ohtra veega loputama.

See oli siis selle nädala näpunäitenurgake.

Muu nädal möödus nagu ikka — munataimede ja kapsikumide vahel, karride ja riiside keskel. Kõigest hoolimata olen ennast vaos hoidnud ja riisid on ikka veel riisid, mitte sushid.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: