Allmaailm

HUA korda 2

Posted in Mildura by fallenboy on 28. Dec 2008

28.12.2008, Mildura, Victoria, Austraalia

Vastus: jõulud. Ahahhaha!

Mul on töö juures tekkinud austaja — pisike india kutt, kes räägib minuga tühjast-tähjast, aitab mind, isegi siis, kui abi vaja ei ole ja hoiab muidu minu vagude ligidusse. Ta nimi on Harry või Aari vms.

Terve ilus nädal on mööda saadetud töötades. Ainuke vaba päev, 25, Jõulupäev. Aasta Tähtsaim Päev, 26.12, siin Boxing Dayks kutsutav, möödus samuti töötades. Väga ilus päev oli. Et sai isegi ilma Stockholmita hakkama, mis muidugi tähendab seda, et iga aasta 26. detsembril hakkame me nüüd kõik Mildurasse tulema…

Esmaspäeval mekkisin põllul kapsikume, mis oli ilmselge viga — kõht käis kiiremini läbi oma hea 2 päeva.
Teisipäeval ei juhtunud midagi huvitavat — pikk, 8-tunnine tööpäev, sest erinevalt muust nädalast oli ilm jahedam natuke – nii 27 kraadi ümber.
Kolmapäeva oli meil farmis lühendatud tööpäev, korjasime kella 11-ni munavilju, siis istusime shedi maha ja libistasime õllet ning haukasime pizzat peale (mental note – vitupitsa on väga hea, T minna ostma). Jõin 4 õlut ja olin suhteliselt lääpas, aga keegi muidugi sellest aru ei saanud. Ja siis seal munataime kastide juures Harry tuligi, niisama liibus minuga sarnaselt munaviljakasti vastu ja küsis täiesti lambist mu nime, mida ma Austraalias teen, mis keelt ma muidu räägin ja kas mulle Austraalias meeldib. Ma muidugi olin väga üllatund, sest ei saanud alguses aru, et mis see siis nüüd peaks tähendama, aga sain endast jagu ja vastasin küsimustele ära, niipaljudest, millest ma aru muidugi sain. Väga imelik. Muidugi tegi kogu asi Lapsele nalja.

Jätkuvat — hindud haisevad.

Neljpäev oli vaba, tegelesin oma hiiglamapõnevate asjadega ja magasin. Magan ma muide iga päev päeval, lihtsalt et effektiivsemalt aega hävitada.
Reede oli Boxing Day ja Aasta Tähtsaim Päev, meie siiski töötasime. Küll kella poole 1-ni, sest õite palavaks kiskus (37 kraadi).
Laupäeval ei olnud õnneks mingi nõme päev, seega peale tööd, mis lõppes kell 1, sest väljas oli soe (34 kraadi), sain endale lõpuks poest muretsetud rätiku, mida ma teie suurte lootuste kiuste ei sidunud pähe, vaid hoopis näo ette, et sest ma ei tea, kas ma olen juba maininud, aga munataim on kaetud pisikeste tillukeste udemetega ja põõsast natukenegi liigutades hakkavad need udemed lendama ja otseloomulikult leiavad nad tee ninna ja suhu, mis põhjustab suures koguses köhimist ja naise moodi aevastamises (järjest, kuni püksid märjad). Rätik aitab mul tolmust hapniku eraldada.

Pühapäeval oli lootus, et ilm läheb natuke jahedamaks (no nii 25-28, väga külma kah ei taha), sest öösel lõi välku, tibutas ja tormas nagu segane. Aga ei. Hommikul natsa tibutas, siis tuli päike välja ja muidugi siis vana lugu — kell 1 käärid pange, sest niikuradi kuum (34 kraadi).

Te muidugi saate aru, et neid temperatuure ma siin mainin suurima mõnuga, jah. Ega mina ei käse teil seal külma käes kükitada. Tulge Mildurasse karrisid* võrgutama!

Ja lõppu üks suur-suur mure.

Töö juures on meil riiside kogukond käest ära läinud. Andku Karma mulle andeks, aga ma tahaks teha sushit. Nimelt. Meil on smoko 15 minutit, aga riisid jooksevad kohe, kui riisi näkku ajanud, traktori juurde, et põllule minna — niiet nad juba poole smoko ajal tahavad hirmsasti minna kapsikume korjama. Ja oleks see siis vaid smoko ajal! Nii nad käituvad ka lõuna ajal, vaovahetuse ajal jne. ja nad hoiavad nii eraldi, et hirmus. Siiani mäletan, mis juhtus siis, kui ma sattusin kahe riisi vahelise vao valima — mulle iniseti ja vinguti ja uiati ja vehiti kätega, et ma ära läheks — jumala pärast, kui keegi peaks nende seltkonna laiali lõhkuma! RIP.

Ma olen ennast aga vaos hoidnud ja midagi hullu pole juhtunud.

See oli siis üks asi.

Teine asi — nende kostüümid. Just. Kostüümid.
Täiesti haiged inimesed! Nagu ma juba mainisin, siis munataim levitab udemeid. Neil on muidugi selle jaoks lahendus leitud — osad kannavad respiraatoreid ja keevitajaprille, üks on endale teinud maailma kõige koledama värvi ja mustriga riidest torbiku, augud vaid silmade kohal ja üks seob endale kampsuni niimoodi pähe, et kaelaaugust paistavad silmad välja. Lisaks on neil kõigil paksud püksid, joped, mütsid, kindad, saapad. Meestel on jalas paksud sokid, mille peale on tõmmatud sukad, et sokid maha ei vajuks. Täielik komöödia. Türa mina, lumivalguke, IT kutt, ei karda seda kuradi päikest, las põletab, kui tahab. Ja las saada jalad märjaks, kah asi! Mitte kellelegi ei tee päike liiga, mitte keegi ei sure põllul, aga need kuradi riisid käivad ringi nagu tolad, klounid ja ise on nii asjalikud, et süda läheb pahaks! Öäk!

Meie hostelist on 1 koreakas, kes käitub nagu iga teine inimene, seega ma kõiki riise ei vihka, aga ma tõsiselt loodan, et need elu oh-kui-tõsiselt võtvad tegelased leiavad endas motivatiooni ennast ära tappa, nad teeksid endale ja teistele suure teene.

Inimesed — ärge võtke elu liiga tõsiselt! See elu on TEIE! Mitte teie tööandja, panga või kiriku! Elage ise ja ärge muretsege teise pärast! Olge egoistlikud, siis on elu ilus😉

*********
karri = indu
makaron = itaallane
riis = asiaat
kama = eestlane

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: