Allmaailm

Milduras

Posted in Mildura by fallenboy on 17. Nov 2008

Hetkel mängib iTunesis: David Archuleta – A Little Too Not Over You

17.11.2008 Mildura, Victoria, Austraalia

Uus osariik! Seekord siis Victoria. Melbournis on kah käidud ja võin täitsa silma vaadata ja tunnistada, et siiani on see linn jätnud mulle kõige parema mulje! Uued, stiilsed ja ilusad ehitised jne.. Ja loodus on siin kah täiesti pandav, mitte igav liiv ja üksikud puud nagu seal, kus me oleme siiani olnud.

Aga nüüd maandusime Mildurasse, et stone fruite korjata — need on siis igasugused viljad, millel on kivid sees — kirsid ja värgid. Mõnede andmete kohaset ka arbuusid. IRW. Austraallased ju, nende mõistusele ei tasu panustada.

Mildurasse saabusime eile ja loodame siin töötada, et oma rahast tühjaks saanud taskud ja kaardid taas täita ja Uus-Meremaale minna. Meie toas on üks vanem uus-meremaakas, kes lisaks sellele, et ta ennast 10 korda kordab, teab, et siin saab hea raha veiniistandustes jne. Ja ta kordab ennast kogu aeg. Näiteks eile rääkis ta kindlasti 20 korda, kuidas 2-3 korda nädalas poes käimine on ca 2 korda odavam, kui igapäevane. Ja siis ta kordas seda nii kakskümmend korda. Ta üldse kordab ennast kogu aeg. Et paar korda nädalas poes käimine on umbes.. ma ütleks, et 2 korda odavam, kui siis, kui iga päev käia. Ja siis ta kordas seda kogu aeg. Nii naljakas, kuidas ta ennast kordas kogu aeg.

Aga te ei teagi ju, et me magasime täitsa tähise taeva all Austraalia pealinnas😛

13 novembril istusime oma uhke Ford Falconi rendika sisse ja sõitsime Austraalia Eesti külla — asub see ca 1,5h Sydneyst Melbourei poole. Kuulasime kohalike taatide-eitede koorilaulu ja hiljem istusime küla aktivistide juures ja kuulasime nende pajatusi. Edasi liikusime Canberrasse, ACT-i (Australian Capital Territory) ja leidsime Resting Area, kus plaanisime magamiskotis öö mööda saata. Õnneks oli seal S U U R naine, kes ütles, et siin leidub usse ja rangereid, kes teevad trahvi, kui siin meid magamas leitakse ja soovitas minna kusagile Shelli bensuka taha karavaniparki. Läksimegi. Ja magasime seal tähtede kaitsva valguse all kuni kella 5-ni, siis hüppasime autosse ja sõitsime kusagile mäe otsa edasi magama, sest kartsime, et pargivaht tuleb meilt raha kasseerima. Elus esimest korda niimoodi lageda taeva all magada ja .. täitsa norm!

Mäe otsas päikesetõus vaadatud ja natsa veel tukastatud, liikusime Canberrasse sisse, kus käisime söömas ja külastasime capitol hilli ja parlamendihoonet. Siis aga edasi Melbornei poole. Kõik oli ilus ja tore, kuni Lake Entrance juures hakkas autol bensunäit vilkuma. Läksime siis bensukasse ja… Bensukas pandi meie nina all kinni! Ma küll meelitasin müüjat shokolaadi ja talle meelepärasega, tema aga oli külm nagu kala ja teatas “NO matter what you’re gonna say, I’m not selling! I wanna go home!”. Värdjas lits. Ma rääkisin talle hirmulugusid, kuidas me Melbournei peame jõudma ja kuidas me oleme ahastuses ja autotäie kaupa nutame, teda see muidugi ei huvitanud. Ostsime siis sõõrikuid ja limpsu, et masendust ära süüa, kuni üks tüdrukutest sai jutule ühe kutiga, kellel oli kõige kallim autokindlustus, mis tähendas, et vajadusel saadetakse benssu sinna, kuhu vaja. Nii ta siis etendaski stseeni, et tema on autu omanik ja tal on vaja kiiremas korras 5 liitrit bensu, et sõita Bairnstalesse, et seal paak täis tankida. Ja kindlustuspettus läkski läbi! Ja raha ta ka ei võtnud, ütles et kingitus Austraalia poolt! Väga tore. Oli plaanis veel natuke nutta ja üritada nii paak täis kerjata, aga noh, aega hingas kuklasse. Kusjuures kutt andis mulle oma visiitkaardi, et ma talle helistaks, sest ta tahab kodukat! Peaksin talle kunagi helistama.

Edasi sõitsime Bairnsdalesse ja kui kohale jõudsime, saime aru, et me oleks sinna jõudnud ka ilma suurema draamata — bensu oli maa ja ilm! Aga tore ikkagi.

Tankisime masina kurguni täis ja läksime kiriku kõrvale parkimisplatsile magama — see kord siis autos, sest taevaluugid olid pisut valla.

Hommikusöök Subways ja Melbournei poole taas teele. Kohale jõudsime kell 12 paiku. Kell 1 lahkusime tüdrukutest, et sõita Mildurasse, aga kuna kusagil ei olnud netti, et leida mõne hosteli numbrit, kuhu oma tagumik parkida, otsustasime jääda 1 ööks Melbournei, et magada natsa ja otsida kedagi, kelle juures Milduras minna.

Hostel Melbourneis oli muidugi … ülemise nari madratsit hoidsid üleval vaid kolm latti, kõik toelauad olid ära korjatud. Seega oli oht, et kui ma avaldan ühele kohale rohkem survet, kui vaja, siis ma kukun alla taiwani kuti peale. Õnneks seda ei juhtunud.

Hommikul kell pool 9 hakkasime rongiga kihutama Swan Hilli poole. Swan Hillist bussiga Midurasse ja siin me nüüd oleme.

Hostelis on tasuta wireless, mis küll kiirusrekordeid ei purusta, aga asi seegi. Ja hostelis on vaid 30 kohta, seega on siin selline hea atmosfäär. Ja koos meiega on hetkel hostelis 15 inimest🙂 Igati rahul. Kui nüüd vaid tööga ennast vaid tappa saaks!

PS! Kõik, kes soovivad alla võtta — tuleg Austraaliasse! Ma olen 4 kuuga maha võtnud 8 kilo! Ma kaalun nüüd sama palju, kui siis, kui ma Viljandist Tallinna tulin. Väga uhke. Ja põhiline pekk põles Home Hillis, 30 kraadises kuumuses meloneid korjates.

Nüüd on mul plaan rasvapõletuslaagreid korraldama hakata! Ma saaks miljonäriks. Vaadates ringi — turgu on! Ja oi, kui palju on turgu! Et rasvapõletuslaagreid tegema hakata, sest ma võtsin 4 kuuga maha 8 kilo. Ja nüüd siis hakkan rasvalaagreid korraldama. Sest mina võtsin maha 8 kilo. 4 kuuga

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: