Allmaailm

Just another day

Posted in Sydney by fallenboy on 23. okt. 2008

Currently playing in iTunes: If I Never See Your Face Again by Maroon 5 ft Rihanna

23. Oktoober 2008, Sydney, NSW, Austraalia

0830 – Uniselt vean enda ühiskööki, röstin 2 saiaviilu, teen kohvi, libistan end laua taha ning söön hommikusööki. Igavusest võtan flaierihunnikust pealmise lehe ja loen, et David Morales tuleb mingi teise DJ-ga Sydneysse — on vana-aasta õhtul korraldatava peo peaesinejad. Kõik tavapiletid on juba välja müüdud, saadaval on vaid 150 dollarilised VIP piletid, millega kaasnvad tervituskokteil, õhtu jooksul shampanja ja vaba sissepääs kolme klubisse, mis üritust korraldavad. Kui Optuse või mõne muu pisut paiksema töö saan, võtan uue aasta vastu sellel peol — niikuinii olen ma sellisel juhul Sydneys ja David Morales on ikkagi tasemel DJ. Küsin hiljem, kas laps oleks ka sellest huvitatud.

0900 – lähen tagasi tuppa, panen selga musta särgi, mustad püksid ja puhastan oma kingad. Lipsu ma ei pane, Samanthaga kokkusaamine ei ole midagi ametlikku.

1015 – Lahkume lapsega hostelist, otsime üles Australian Square’i.

1100 – Sõidan liftiga 32 korrusele. Mind võtab vastu 20-21 aastane neiu, kes kirjutab mu nime valesti — Vilo. Noh, mida iganes. Loen ajalehte, niikaua kui ta Samile teatab minu saabumisest.

1103 – saabub Sam — 25-28 aastane Inglismaalt pärit naine. Läheme koosolekusaali. Ruumist avaneb vaade Sadamasillale ja lahele. Võtan istet. Samantha selgitab, et soovis minuga kokku saada vaid eesmärgiga nimi ja nägu kokku viia ning vajadusel minu küsimustele vastata. Räägime Optusest — tegemist on Austraalias 2. kohal asuva telekommunikatsioonifirmaga, kes pakub tugevat konkurentsi Telstrale — riikliku osalusega telkom. firmale. Optus on Singapuri firma, mis kuulub maailma ühele suurimale firmale, mis mitte ei oma suuri firmasid, vaid omab firmasid, mis omavad suuri firmasid. Reptiilid. Küsin intervjuu kommete kohta, tõden, et märkimisväärseid kombeerinevusi euroopaga ei ole.

1125 – väljun Australian Squarest, mis on ümmargune, ja saan kokku Lapsega. Ostame sushit ja läheme tagasi hostelisse.

1145 — sööme lõunat. Tõden, et võiksin sushit süüa lõpmatuseni. Eriti mulle meeldib rice bean — omletiga ümbritsetud riisi-juurviljapall. Ka toores lõhe sojakastmega on hea. Toas on ka meie laps, kes räägib, et esmaspäeval kell 2 on tal tööintervjuu samuti Põhja-Sydneys, loodab saada inseneri koha. Soovitab CV-sse mitte kirjutada viisa tüübiks Working Holiday, vaid Subclass 147.

1215 lahkume hostelist ja läheme ligidalasuvasse raamatkokku internetti. Üllatav on leida vabu pistikuid.

1530 lahkume raamatukogust, käime Colesis süüa ostmas ja naaseme hostelisse

Ülejäänud õhtu istume arvuti taga, disainin uut blogi teemat, Laps mängib ja vaatab Scrube.

Kell 23 läheme magama.

Advertisements

Kolmapäev, 22. Oktoober 2008, Sydneys

Posted in Sydney by fallenboy on 22. okt. 2008

Ärkan kell 7:00, sest pean jõudma kella 9:00-ks Bondi Junctionisse, kus ootab mind Dave, kellega ma eile õhtul leppisin kokku tööalase kohtumise. Tööks on müügitöö, millest ma eriti vaimustuses ei ole.
Kell 7:30 olen ma ikka veel voodis ja otsustan, et ma ei lähe Daviga kokku saama, sest magada on hea ja ma ei hakkaks müügitööd niikuinii tegema.

0740 ajan üles Lapse ja küsin, kas me läheme Daviga kokku saama. Seda sellisel viisil, et ainuke võimalik vastus on eitav.

Enne kella 0800-t hakkavad ehitusmehed tööle ja meie tuppa tuleb hirmus müra. Just sellepärast ongi meie prantslasel, keda me enda lapseks kutsume, kõrvatropid. Otsutan osa saada hosteli tasuta hommikusöögist, kuhu ma eriti pole veel jõudnud banaanidieedi tõttu. Teen endale 2 moosisaia ja tassi teed. Teised hostellased vaatavad Simpsoneid, mina seinal olevaid plakateid.

Umbes pool 9:00 lähen tagasi tuppa, võtan dusigeeli, hambapasta, shampooni ja hambaharja ja asutan dussi alla minema. Laps liitub minuga. Täna sajab ja on 12 kraadi sooja WC/dussiruum on suhteliselt külm. Hüppan dussi alla, keeran kuuma vee peale ja kiirelt venitan riista, sest see on külma pärast väikseks tõmmanud ning dussikradin on nii kange, et teda ei saa korraliklt äärest ääreni ette tõmmata ning on oht, et keegi veetab, et mul on imepisike riist. Vesi on mõnus; kabiin aurab. Pihku taguda siin ei saa — sellesamuse kardina pärast.

0930 läheme lapsega Kings Crossi kaubanduskeskusesse, kus vaatame enda pangakonto jääki ja tõdeme, et viimasd palgad pole ikka veel üle tulnud.

0945 siseneme Kings Crossi raamatukogu fuajeesse. Internetti ei saa enne 1000. Loen niikaua kohalikku ajalehte, mis tutvustab ut rubriiki “Talking heads”, mis debüteerib küsimusega “Kas Kings Crossi, kui seksitänavat, on vaja”. Vastab mingi tähtis vaamees, kes ütleb üheselt, et on küll. Et ta ei tahaks, et Kings Crossist saaks samasugune silmakirjalik kant, nagu mõni teine Sydney äärelinn, kus räägitakse prostituutide puudumisest ning seda vaid seetõttu, et seksi müüakse varjatult. Mõtlen kohe silmakirjalikule Eestile.

1000 saame minna internetti. Uusi olulisi kirju mulle ei ole, seega laadin üles pilte Orkutisse, loen Delfit ja Eesti Päevalehte, mille uus kujundus on lausa kohutav, amatöörlik ja läbimõtlemata, masendav ja kirju.

Seejärel tõmban uut muusikat — Britney, Beyonce, Beyonce, Ne-Yo, Justin Timberlake ja Christina Aguilera.

Kell 1220 saan meili Samanthalt, kes teatab, et Optusest on talle saabunud vastus ja Optus tahab mind intervjuule. Palub koheselt helistada talle tagasi. Lähen tagasi hosteli, sest telefon jäi sinna.

1230 helistan Samanthale, kes teatab väga hea uudise mulle taas ja räägib, et Optus tahab minuga kokku saada Esmaspäeval kell 11 ja ta saadab mulle kohe kõik vajalikud detailid. Küsib ka ise minuga kokkusaamist, näiteks homme, et asju arutada ja mulle juhtnööre jagada.

1240 istun netis ja otsin blogile uusi skinne. Laps küsib, kas me sööme kah midagi. Tõmban kiiruga Viennasse London Preppy ja tema soovitatud Rentisti blogi sissekanded õhtuseks lugemiseks.

Umbes 1300 läheme tagasi Kings Crossi kaubanduskskusesse. Märkan uut masinat, mille kaudu saab DVD-sid laenutada 2.99 eest, selleks on vaja vaid krediitkaarti. Leian endale filmi 200 America ja laenutan selle, tõmmates enda krediitkaardi vajalikust praost läbi ja tippides sisse enda e-maili aadessi tseki jaoks.

1305 saabume Colesisse ja ostame kiirnuudleid, saiakesi, mahla, tuunikala ja krõpsu.

Umbes kell 1330 jõuame tagasi hostelisse ja sööme köögis.

Umbes 1400 istun enda voodis, kuulan tõmmatud muusikat ja loen London Preppy feedi. Kutt kolib Sydneysse. Avastan enda feedidest video, kuidas kutt paneb pihku käpiknukuga — kujutage ette, et keegi võtab teilt suhu, samal ajal, kui te ise teda fistite…

1700 vaatame Lapsega tasuta renditud filmi 200 America. Filmi idee on lahe, aga teostus on väga algeline. Mina oleks filmile natuke sügavust juurde kirjutanud.

1845 ostan tunni neti aega ja kontrollin maili. Samantha õnnitleb mind Optusega nii kaugele jõudmise puhu ja teatab, et minu intervjuu on kinnitatud. Vastan Samanthale, et sain ta kirja kätte ja võiksime homme kell 11 kokku saada, et arutada, millega ma hakkama olen saanud ja mida edaspisi ette võtta.

Auk on saatnud nädalakava ja teatavad, et on kolmapäeviti nüüd biklubi, reedel odav baar ja laupäeval diskosaal. Ma ei mõista, miks nad kavaga nii palju vaeva näevad? Inimesed tulevad klubisse ju tantsima, jooma, suhtlema, mitte Lainet (keda nad on näinud söögi alla, peale ja vahele, korduvalt) kuulama. Ja see, et klubis on faghagid — no kunas neid ei ole olnud? Muretsegu hea resident DJ, uuendagu klubi ja kohvikut ning ongi kõik korras. Ega gaydel mujale niikuinii pole minna.

1945 disainin aussie.fallenboy.com blogile uut skinni ja kuulan muusikat. Maroon 5 ja Rihanna hookupi algus on väga kõva — kujutan ette, kuidas Rihanna kitsas koridoris mööda seinu aeleb ja mööda astmeid kõrgemale tõuseb (hostelis on kitsad treppidega koridorid ja ma kujutan ennast Rihanna asemele). Brandy ja Darkchildi Departed on päris hea, mitte küll pead sassi ajav, aga siiski parem, kui Janeti ja Darkchildi Feedback. Brandy kõlab hästi.

2030 loen Samanta saadetud juhendit, kuidas intervjuul käituda ja kardan, et mulle ei jää intervjueerijate nimed meelde.

2045 Teen pilte enda arvuti desktopist (Sex Shop) ja arvuti taustapildist (kah Sex Shop). Sex Shop, kui keegi ei tea, on punase kardina taustal põlev punane poe reklaamtekst. Pood asub Tallinnas, Kentmanni tänava Liivaia poolses otsas. Müüjateks on seal suhteliselt vanad prouad.

2240 lõpetan päeva ja London Preppy stiilis päevikukirjutamise ning lähen magama.

Ma armastan asiaate!

Posted in Sydney by fallenboy on 21. okt. 2008

Mu tujud muutuvad nagu PMS-is vaevleval naisel…

21.Oktoober 2008, Sydney, NSW, Austraalia

Pikendasime enda olekut siin hostelis terve nädala võrra, siis saame rahulikult tööotsingutele pühenduda. Ja iga päev tunni tasuta netti.

Täna käsime enda tagumikku pakkumas kahes kohas, no Laps 1 kohas, ma kahes — teine koht oli selline fancy, mis tegeles ainult loominguliste inimeste vahendamisega. Seda nad mainisid kohe, kui ma nende juurde sisse astusin. Paar sõna vastu ja nad palusid oma CV saata 😉

Teistest agentuuridest pole ei kippu ega kõppu — aga noh, sellega peab siin arvetsama, siin liigub kõik oma ajas ja omas ruumis — vahemaad on suured, suhtumine on easy ja kiiruseületamise kartust ei ole vaja karta… Seega kui ma ära jõuan mingi vastuse oodata, olen ma kas igavusse, nälga või närvivapustusse surnud…

Sydney ilm on nagu lapse perse — iial ei tea, mis välja tuleb — pühapäeval on 31 kraadi, esmaspäeval 17… Ja kolmapäevaks lubab 13 kraadi. Poleks nagu erilist probleemi, kui mul jakk vms sooja oleks — ma unustasin enda Hispaaniast ostetud nunnu jaki kas Ayri või Home Hilli — seal ma jakki ei kandnud, seega ma sellest puudust ei tundnud. Siin aga pitsib vahel piiska ja tuul tõmbab kohutava kiirusega läbi, niiet oleks vaja midagi kaitseks ette panna.

Miks ma asiaate armastan? Käisime täna Paddy’s Marketi food courtis söömas — ma sõin tervava kastmega kala, laps mereande… No küll aasia köök on hea! Viimane kord käsime seal söömas siis, kui meid 3 oli — võtsime siis kõik mereandidega nuudlid, mis minu ja Laura arvates ei käranud kassi persse kah mitte, aga seekord oli kõik palju parem 😉 Mõtlesin, et olen stiilipuhas ja joon peale rohelist teed, lootes saada ilusas hiina porselanist tassis aurava tee, aga võta näpust! Sain hoopis külma jääkuubikutega rohelise tee, millele visati kõrs kaasa. No eks Aasia hakkab kah KAHJUKS amerikaniseeruma… NO aga tee oli kordades parem, kui mõni keemiat täis ameerika nn jäätee.

Tagasiteel Kings X-i avastasime hiinalinnas kauabandukeskuse, kus müüakse aasia tehnikat. Väga lahedad mobiiltelefonid näiteks. Ja pood, kus ol Hello Kitty teemaline Mobiiltelefon, mis välimuseslt meenutas natuke natuke vana Alcateli — selline väike, paks ja ümarate äärtega. Aga roosa. Hinnaks 380 dollarit. Ja siis 80 dollariline Hello Kitty roosa arvutihiir … Nii nunnu (Tsau Hanka!).

20. oktoober 2008

Posted in Sydney by fallenboy on 20. okt. 2008

Currently playing in iTunes: DList Radio 10-11-08: Daniel, Matt, Jack MacKenroth, DJ Connie Casserole, Brendan James by Daniel Nardicio

20.10.2008, Sydney, NSW, Australia

Täna oli tööotsimise päev. 15 minutit peale esimese CV saatmist helistati mulle ja pakuti mulle kohta samas suurfirmas, kuhu pakuti paar nädalat tagasi. Lihtsalt uus agentuur. Ütlesin, et vaadake, kui tore ja ikka olen huvitatud, pange mind ikka rivvi 😉 Äkki see agentuur liigutab enda perset natuke kiiremini ja paneb mu tööle.

Küsisd, kui palju ma tahaks pappi saada, ma muidugi ei tea, milline tase siin on, IT-s saavad inimesed 22- 140 dolarit tunnis, seega ütlesi 50 ja tunds, e nad jäid rahule… Eks näis.

Õhtul käisime uue sõbra kontserdil, on teine LA-st päris kooripoiss, kes siis muusikat õpib — tema insruktsioonid maa ülesleidmiseks olid niivõrd halvad, et me istusime natuke vale maja juures ja kui aeg küps, läksime linna peale minu veel väljateenimata suurt palka mängult raiskama — Virgin Mega Store ja pisikesed butiigid. Lõpuks liikus ka kooripoiss meiega, sõime hostelis Oporto burksi ja rääkisime valgustumisest. Mulle tundub ja kõik märgid sda ka kinnnitavad, et kooripisile meeldi Laps 😉

Oxford St tuur

Posted in Sydney by fallenboy on 19. okt. 2008

Currently playing in iTunes: The Right Life by Seal

19.10.2008, Sydney, New South Wales, Austraalia

Milline öö! Tuttav tassis meid Oxfordil kõikvõimalikke klubidesse ja kohtadesse, mida kutsuti klubiks. Kokku oli neid vist 4-5. Parim on kindlast Slide — tegemist siis stiilse gaybaari-klubi-loungega. Sissepääs sinna maksab, aga meid lasti niisama.. Ju me alustasime nende jaoks liiga vara. Seejäel läksime kuulsasse Stonewell, Stonewall vms… kohta. OMG! Absoluutne peldik! Sinna sissepääs tasuta, seepärast meenutab selle esimene korrus õllesaali, teine korrus pimetuba. Jama.

Kolmas koht oli mingi keldriklubi — nagu Tallinna G-punkt. Seejärel tagasi Slide, kus tantsisime, jõime ja vaatasime ilusaid inimesi — see oli ainus koht, kus neid oli. Siis mingi koht, kuhu enamik asiaadid käivad. Ja neid jahtivad kiimas vanamehed. Õhtu lõppes Stonewallis. Hostelisse jõudsime me alles kella 1 paiku päeval — eelnevalt otsime linnast pitsa ja mängisime botaanikaaias pikniku.

Nägime ära ka toakaaslase — JÄLLE on tegemist prantslasega. Jumal täntud! Prantslased rokivad!

Pitsa valmimist lugesin ajalehest, et Jaapanis on banaanipõud, sest 1 mees avastas, et kui igal hommikul süüa toorest banaani ja peale juua toasooja vett, siis hakkab seedimine korralikult tööle ja päeva jooksul võid süüa mida iganes ja palju tahes, ikka sa juurde ei võta. Kui oled paks, võtad hoopis maha. Arvake ära, mida ma homme söön hommikuks? 😉

Sydneys!

Posted in Sydney by fallenboy on 18. okt. 2008

Currently playing in iTunes: Waiting by Jay Sean

18.10.2008, Sydney, New South Wales, Australia

Tagasi Sydneys. Koht paistab palju kenam, kui siis, kui me lahkusime — loodus on rohelisem ja igale poole on lilli istutatud jne. Jeei!

Maandusime Funkhouse Backbackersisse, mis asub Kings Crossil, Daringhursti tänaval paarsada meetrit Coogee Backbackersitest edasi, isegi Mates Placest natsa edasi — ukse juures asub kohe Pie Face. Toad on siin korralikud, 3-4 kohalised. Meil on 3-ne tuba, jagame seda mingi kutiga, keda me hommikul korra magamas nägime, aga kes lahkus, kui meie magasime 😉 Arvatavasti käib ta kusagil tööl. Kusjuures see hostel otsib Sydneysse ka tööd! Lahe!

Hostelis on iga toa uks eraldi joonistatud – Jimmy Hendrix, Gorillaz ja veel mõned vanad on esindatud 😉 Väga lahe koht! 25 doltsi päev.

Käisime juba Burgerliciousis sparkling mahla joomas ja burgerit kõrvale söömas. Õhtul saame kokku ühe mu tuttavaga, kellega olen neti teel suhelnud, aga keda pole reaalselt veel kohanud. Eks näis, mis ta välja pakub.

Vahepeatus Brisbanes

Posted in Brisbane by fallenboy on 17. okt. 2008

17.10.2008, Brisbane, Queensland, Austraalia

22 tundi bussis! Nüüd lõpuks tunnine peatus Brissys. Muidugi ei länud sõit viperusteta — pool tundi seisime tee ääres, sest bussil kadus jõud ära, aga bussis oli ÕNNEKS meessoost Patsy, kes korjas kokku kõik konid ja kelle sõber pani bussi uuesti tööle nagu odava hoora.

Ilm on siin külmem, igatsen lausa Home Hilli tagasi — kõik on nii sombus jne.. ei meeldi mulle ikka need Austraalia linnad 😦 Aga loodus oli üllatavalt mitmekesine ikkagi — peegelsiledad põllud, siis kõrged mäed, seejärel hõre võsa, siis tihedad metsad…. Brisbane poole jõudes oli maastik juba natuke Sveitsi moodi — kõrged ja järsud mäed ning hea shanss mäest alla kukkuda…

Home Hilli bussipeatuses kohtasime mingit vanameest, kes andis meile proovida austraalia originaalsust — Vegimite-t. No nagu soolane tahk õlu, ei midagi muud… Seda määritakse saiale ja süüakse niisama või siis asendatakse võid sellega… I will give it a second try.. esimese hooga ei ülendanud meeli…

Lisaks rääkis veel onuke, et ikkagi läänerannik on palju ilusam koht oma puhtamate randadega ja puutumata loodusega, võttis meilt lubaduse sinna minna ja enda silmaga vaadata.

Ja me olime esimesed eestlased, keda ta oli kohanud!

Poole tunni pärast asume teele Sydneysse.

Viimane päev Home Hillis

Posted in Home Hill by fallenboy on 15. okt. 2008

Currently playing in iTunes: No Good 4 Me by DJ Oxide & MC Neutrino ft So Solid Crew

15.10.2008, Home Hill, Queensland, Austraalia

Täna on siin kandis iga asi viimane — viimane tööpäev, mille puhul küll lilli ei antud, aga kätt suruti ja edu sooviti. Viimane palgatsekk, mille lahtivahetamisel sain esimest korda tunda oma peos 100 dollarilist. Viimane poeskäik, mille maksumus oli natuke üle viie dollari. Ja viimane pesupeemine. Viimast korda tunnen siin kanepisuitsu lõhna. Viimast päeva tegin siin süüa. Kõige rohkem on mulle siiani meeldinud see hostel — selle õhkkond, selle inimesed, selle asukoht, selle arhidektuur. Caboolture seltskond oli muidugi üle prahi, aga see on ka teine asi — seal olime ju kõik koos nagu sukad ja saapad :). Ja puudust jään tundma siinsest loodusest — hommikusest bussisõidust suhkruroo ja karjamaade vahel, taamal mäed terendamas. Ja märkidest mürgistest ussidest — küll nende nahast, nende surnud liigikaaslastest. Kas ma olen teile ütlenud, et ma korjasin meloneid küll poolteist nädalat, aga selle aja jooksul oli mul 3 kokkupuudet brown snakega (maailma mürgiseimate usside edetabelis nr 2)? Jah — kõigepealt leidsin ühe täiesti kõdunenud laiba, siis leidsime suure tüki nahka ja kolmas kord oli samuti õnnetult hukkunud ussikese laip. Ja sama aja jookul kuulsin ma kahest juhtumist, kus uss oli inimest hammustanud! Niiet ma olin väga ussirikkas kohas. H. rahustuseks võin ma öelda, et kuigi usse on kõik põllud täis, nad siiski kardavad inimest ja vastupidiselt juttudele nad sind taga ajama ei hakka — lihtsalt kui sa oled nende territooriumil ja nad tunnetavad ohtu, siis nad hüppavad ja hammustavad reiest, põlvest jne. Kuigi nad on väga mürgised, siis annus on niivürd väike, et kohese abi järel saad haiglast järgmisel päeval välja. Ja töökoht maksab sulle haiglas oleku ajal palka 😉 Muidugi ei tohi jääda ootama, et kas oli nüüd ussike või mitte — muidu juhtub nii nagu meie supervisori tädil, kes ei olnud kindel, kas oli uss ja jäi ootama, et mis juhtub. Lõpptulemusena oli ta intensiivis, sest neerud ei töötanud enam, aga tädike siiski suudeti päästa.

Palju hullemad lood on siin igal pool ujumisega — eksju, ma olen troopilises vööndis, aga ujuma minna ei saa! Miks? Sest ookean on täis jellyfishe, mis kõrvetavad nagu väikesed põrgulised. Kui juhtub, et saadki kõrvetada ja abi pole käepärast — kuse endale kõrvetatud koha peale, muidu võid ära lämuda, sest hingamisteed lähevad paiste. No kui ookeani ei tahagi minna, siis kraavid ja jõed on muidugi teine teema — seal on krokodillid. Minu Home Hillis olemise ajal kadus ära üks vanamees. Arvatakse, et krokodillid pistsid kinni, seega ametivõimud “arreteerisid” kolm krokodilli ja tegid neile läbivaatuse, et kas on inimese osasid nende seedekulglas. Vastust ei ole veel teada, aga kaks krokodilli lasti tagasi vabadusse, seega nemad ei maiustanud keelatud viljaga. Ma ei mõtle neid arreteerimise ja vabadusse laskmise jutte välja — nii nad uudistes ise räägivad!

Niiet kokkuvõttes — kui asud idakaldal kõrgemal, kui Airlie Beach — parim koht ujumiseks on bassein.

Homme söön siin rõdul viimast korda hommikusööki ja lähen viimast korda linna peale, et osta bussipiletid Sydneysse. Sest helistasin täna tööagentuuri ja nad teatasid, et kuigi nad ei ole veel vastust saanud selle töö koha pealt, siis neil on pakkuda mulle ka muid töid ja mõttekam oleks, kui ma oleksin Sydneys. Ei ole vastu. Kuigi Sydneys on hetkel kevad ja sooja 20 kraadi ringis — temperatuuri vahe 10 kraadi :P.

Hirmutav on natuke 3 päevane bussituur mööda Austraalia idakallast ülevat alla — Sydneys ei oota ju mind midagi ega kedagi. Mina küll ootan Burgerliciousi taimetoidu burgerit gaseeritu apelsinimahlaga 😉 Ja ehk saan kokku seal juba esimese era ajal leitud tuttavatega. Ja pooleteise kuu pärast maanduvad sinna veel ühed tuttavad eestlased. Steveriino ja Raulito siit veel puuduvad! 😉

Kohtume Sydneys!

Eelviimane tööpäev

Posted in Home Hill by fallenboy on 14. okt. 2008

14.10.2008, Home Hill, Queensland, Austraalia

Täna ütlesin farmis ära, et homme on viimane päev, olgu siis homme õhtaks tsekk välja kirjutatud. Noogutasid, mis muud neil üle jäi. Prantsuse kutid tegid sama nalja.

Täna oli jälle sama jama, kivimelonid. Tahtsin smoko ajal helistada agentuuri, kes mulle Sydneys tööd lubas, et kuidas asjadega lood on, aga kurat, aku sai tühjaks. Pean homme helistama, siis saab teada, kas sõidame Brisbanesse või Sydneysse.

Austraalias on kaks suurt bussifirmat – Grayhound ja Premiere. Ekslikult räägitakse, et bussiga reisida on kallis — Grayhound on kallis – st kallim, kui rong ja vahel ka kallim, kui lennuk, aga Premiere on odavam, kui näiteks rong. Bussiga on selles suhtes parem reisida, et iga paari tunni tagant peatutakse nn comfort stopis, milleks on tavaliselt mingi bensukas-kiirtoidurestoran, kus saab vetsus käia ja süüa osta. Miks ma seda räägin? Sest täna vaatasin, et rongiga Home Hilist Brisbanesse on 187 dollarit, aga Premieriga 160 dollarit — seega läheme bussiga. Kuigi Tilt Trainiga on tore sõita, aga ikkagi 😉

Täna töölt tulles vaatasin, et sõidame üle Kanaka oja — hoidsin hinge kinni, et äkki paneme kogematta suure pauguga kanakasse… Ja pea igal hommikul sööb tee ääres kakaduude parv 😉 Onju ilus elu!

Currently playing in iTunes: Тоска by Dima Bilan

Ülla ülla ;)

Posted in Home Hill by fallenboy on 13. okt. 2008

Õige — kivimelonid!

13.10.2008, Home Hill, Queensland, Austraalia

No tänane kino oli draama kanti kiskuv. Nimelt meie juhendaja, kes eile vara ära läks, tuli täna tööle kurjalt. Kõigepealt siis kärkis niisama, siis said kõik prantslased sõimata teemal, et üksapuha, kui aeglaselt me ka ei läheks, nende jaoks on ikka liiga kiire. Et kas nad tahavad seisva traktori järel korjata!? Seda kõike räägiti siis ärritunult ja kõva selge häälega. Juhendaja on 60 aastane mees, kes pidevalt tuletab meelde, et on 28 aastat korjanud kivimloneid ja teeks meile kõigile kiiruse pealt ära. No kui 28 aastat lihaseid treenida, siis ma ei kahtlegi, aga 17.50 tunnis ja 6 päevalise kogemusega ei hakka keegi sul kiiresti liigutama, vana. Daa!

Natuke aega hiljem laskis juhendaja traktori seisma jätta ja läks ühe prantuse kuti juurde ning sõimas selle läbi, et see ei korja piisavalt kiiresti. Kõik olid üllatunud, et miks nüüd see siis tuli, et kõik töötasid ju korralikult ja keegi maha ei jäänud… Müstika.

Pool tundi hiljem jäeti jälle traktor seisma ja teatati, et nüüd hakkame korjama 2 korda kiiremini. Mis meil üle jäi, kui joosta traktoriga kaasa. Kohutav. Õnneks peale paari tundi sai vana aru, et ta idioot on, vabandas prantslase ees ja korjasime taas normaalse tempoga edasi. Vat see on, kui oma probleemid põllule kaasa võtad.

Päeva lõpuni oli kõik ok, kuna hommikul oli suhteliselt pilves ja pärastlõunal oli jahtutav tuul, mis mind päeva lõpuks taas näost ära värvis…

Homme jälle sama jama. Eks näis, kuidas show välja kukub…

Kaks päeva veel, siis on suurlinna poole tee 😉