Allmaailm

Paavstid ja kuningannad

Posted in Sydney by fallenboy on 16. Jul 2008

Nii, Teate, mul pole eales nii palju tähtsaid inimesi üheskoos olnud — kõigapealt siis paavst. Nimelt on ta ennast siia, Sydneysse, lennutanud ja tunneb ennast nüüd tähtsalt. Kogu linn on täis palverändureid, kes tulid siia kogu maailmast, minnes vapralt vastu kõrgele piletihinnale, tollikontrollile ja lennuhirmule — müts maha nende ennastohverdava ja raske ränku ees! Hoolimata kõigist kontimurdvatest takistustest, mis panid kaalule nende usu Jeesusesse, ei hüljanud nad oma Jumalat ja siin nad nüüd on! Kes suudaks veel nii ennastohverdav olla?
Eriti meeldivad mulle nende seljakotid, on need roosa ja kollasekirjud! Me teame kõik, mida minu vanaema kollasest värvist arvas, eksole!

Ja siis Hollandi printsess. Käitumise järgi võiks arvata, et Hollandi kroonprintsess. Kohutav.

Nimelt siis meie hostelitoas oli (jumal tänatud, et ära läks) Hollandist üks kutt, 29 aastane marketingiõpetaja, kes alguses tundus täitsa OK, aga hiljem kukkus nii… viisakalt vinguma, et tal on raske päev homme ja ta peab kindlasti välja magama ennast, muidu on ta homme unine jne jne jne. Loomulikult oli siis tulekul see öö, kus laps mind 2 korda üles ajas öö jookusl, sest ma kukkusin norskama. Nagu sellest veel vähe, siis nägin ma hommikupoole öösel unes, kuidas ma jooksin üle kiviklibuhunniku, mille taga oli ilus rand. Jooksin vette ja siis see juhtus — krokodill haaras mu käest. Siis ma kukkusin kisama, loomlikult ka ilmsi, mitte ainult unes😉 Unenägu lõppes sellega, et krokodill laskis mu käest lahti, aga mulle jäid käe sisse mingid limased niidid, mida ma siis aeglaselt välja sikutasin.. Jeei! Printsess kindlasti vihkab mind nüüd ja Hollandisse pole mul mõttet minna… Õnneks kadus ta eile ära ja nüüd olme kolmekesi ühe austraalia naisega, Heleniga. Lahe tips, tuli siia tagasi Euroopast, Hispaaniast, sest ei suutnud enam välja kannatada enda abikaasat ja euroopa inimeste elule püstitatud raame — ta tahab elada nag lind, vabana, aga Euroopas seda ei saa, sest seal on inimestele pandud teatud ootused (hea töökoht, hea auto, korter jne jne jne) ning nagu ta ise ütles “Im Australian woman, I need freedom!”. Go girlfiend!
Rääkisime ka minu tööst ja mis elu ma elasin Eestis, ta tundus olevat shokis, et ma nii noor ja nii… rutiinset tööd tegin. Arvas, et alla 40 inimesed ei tohiks seda teha, et noored peavad reisima ja kogemusi ammutama, maailma nägema ja lootis, et ma Austraaliase jään, sest siin ei ole pandud inimestele selliseid raame — igaüks elab siin nii nagu heaks arvab, paneb selga mida tahab ja kui tahab hommikust õhtuni surfida, siis otsib endale lihtsa koristajatöö. Mitte kedagi ei koti, milline sa oled, kes sa oled jne. Peaaegu nagu paradiis. Aga mitte päris.

Me liigume põhja.

Bribanesse. Sest siin on raske tööd leida ja minu kuri plaan ehk siia natukene kauemaks jääda ei tundu nam nii lahe, sest olgem ausad — see linn on küll tore, aga mitte nii tore. Kohati tundub et tegu on suurlinnaga, aga ega ta seda ju tegelt maailma mastaabis ei ole. Ok, kui ma istusin Burgerliciousis ükspäev ja väljas oli pime, ma nokkisin burgerit ja raadiost tuli selline laul, mida ma kuulaksin hea meelega soojal oktoobriõhtul, siis oli küll täitsa suurlinna tunne ja puha, aga muidu ei ole vahet, kas Tallinn või Sydney. Ja kõik kohad, mis siin on vaatamisväärsed — Ooperiteater, sadamasild, Botaanikaaed, Bondi Beach, Darling Harbour, Chinatown, Hyde Park, Oxford Street – kõik on juba korduvalt läbi käidud… Ei ole midagi enam põnevat. Ma saan aru, et viga on ikkagi minus, aga … ma tahaks ikka suuremat linna, mittenii, et ma ei orienteeru linnas absoluutselt, aga hiljemalt 15 minutiga jõuan ma kohta, kust ma oskan pimesilmi tagasi koju tulla. Ja muidugi pole siin metrood, mis minu jaoks on tohutu suur miinus — mis kuradi suurlinnast me räägime, kui siin pole metrood!😀

Igatahes otsustasime, et pühapäval läheme Brisbanesse, seal peaks soojem kah olema ja läheme töötame seal natuke aega mingiste värkide korjajatena ja siis vaaab edasi. Igatahes ma tahaks minna Uus-Meremaale kah, seda siis muidugi suvel – november- jaanuari aegu. Ja laps tahab näha vihmametsa, min ka! Siin kohapeal istudes ma ei saagi teada, kas need hallid latakad, mis keset punast maad vedelevad, on ikka järved, või kogunisti mingid teised asjad! We’re gonna explore!

Mul on päris palju pilte tehtud kah, aga raamatukogus neid kah enam üles ei saa lasta, ma ei teagi miks, aga ma ikka üritan veel😉

PS! See, et ma blogida ei ole saanud, oli printsessi süü, see alati ronis vara magama, kui meie lapsega linnast tagasi jõudsime, oli tema juba sügavas unes, seega blogimisel kriips peal! Ja isegi siis, kui me vaikselt magama läksime, seletas ta järgmisel päeval austraallasele, et tal on kohutavalt nõrk uni, et kui keegi keerab või midagi muud teeb, siis ta kohe ärkab üles. Daaa! Aga siis, kui ta viimase päeva õhtul teki all rütmilisi liigutusi tegi ja kõhatas ja niisama keerutas, siis ma küll ärkasin üles, sest ma ärkan alati üles kui printsessid pihku taovad.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: